Hiljutised Euroopa Parlamendi valimised iseloomustavad hästi muutusi inimeste hoiakutes ja väärtustes.
Hoolimata väitest, et Eestis ning mitmetes teistes Euroopa Liidu riikides protestiti neil valimistel valitsuses olevate erakondade ja sisepoliitiliste protsesside vastu, võib Euroopa tasemel tulemusi vaadates tõdeda laiemat väärtuste nihet parempoolsuse suunal.
Nihe hinnanguis
Paljud on väitnud, et liberalismi võib pidada ajaloo prügikasti kuuluvaks. Paraku näitasid üleeuroopalised valimistulemused vastupidist. Inimesed ei pea õigeks valitsuse rahasüste pankadele ja suurkorporatsioonidele ning tugevat sekkumist raha ümberjaotamisel. Nad soovivad ise otsustada oma palga ja tuleviku üle, mitte lasta seda teha riigil kõrgete maksude abil.
Lääne-Euroopas ning teistes arenenud ühiskondades on inimeste väärtused muutunud individuaalsemaks ja liberaalsemaks. Hariduse tõusu, tehnoloogia arengu ning paljude muude tegurite koosmõjul on suurenenud turvatunne, mistõttu ei pea enam muretsema ainult sellepärast, kuidas leiba lauale või katust pea kohale saada.
Niinimetatud ellujäämisväärtused on asendunud eneseväljendusväärtustega – majandusliku kasu maksimeerimise asemel mõeldakse üha rohkem elukvaliteedi parandamisele.
Eneseväljenduslike väärtuste esilekerkimist ilmestavad näiteks lühenenud töönädalad Lääne-Euroopas ning üha rahvarohkemad tervisespordiüritused – on tekkinud aeg ja võimalus töö kõrvalt tegelda loometööga ning nautida oma lähedaste seltskonda.
Meie murekohad
Turu-uuringute ASi märtsikuine küsitlus tõi esile, et tööpuudust peab oluliseks probleemiks tervelt 83 protsenti eestimaalastest. Eriti oluliseks lahendamist vajavaks probleemiks nimetasid seda just nooremad ning mitte-eestlased.
Kindlasti erinevad sotsiaalprobleemid paikkonniti ning hea on tõdeda, et Tartus on Eesti väikseim tööpuudus. See tõestab, et pikaajaline koostöö kohalike ettevõtete ja teadusasutustega on kandnud vilja.
Sellised asutused nagu Ahhaa ja Eesti Rahva Muuseum loovad uute majade valmides linnas kindlasti töökohti juurde ning pakuvad leevendust pingelisele olukorrale tööturul.
Uuringus nimetati tähtsuselt teiseks sotsiaalprobleemiks kuritegevust ja turvatunde puudumist, mida tõi esile 29 protsenti vastanutest. Võrreldes aastataguse küsitlusega on inimeste turvatunne kasvanud ning turvalisust peab probleemseks tervelt veerandi võrra vähem inimesi kui 2008. aastal.
Statistikat vaadates võime tõdeda, et vargusi on Tartus kahe viimase aasta jooksul ligi kolmandiku võrra vähemaks jäänud, üle kolme korra vähem on olnud ka lastega liiklusõnnetusi.
Samas ei saa siin jääda loorberitele puhkama. Linnavalitsus koostöös võimuasutustega peab tegelema veel mitmete murekohtadega, näiteks kehaline väärkohtlemine ning avaliku korra rasked rikkumised, mis on mõnevõrra sagenenud.
Turu-uuringute ASi küsitlus näitas ka tõsiasja, et suur osa inimesi, eelkõige noorem põlvkond, muretseb lastetoetuste pärast. Vaadeldes, mis sünnib praegu riigi tasandil, tundub eriti kahetsusväärne, et poliitikud soovivad veelgi lammutada riigi usaldusväärsust ning suurendada noorte perede ebakindlust. See omakorda võib vähendada sündimust, mis pärast vanemahüvitise kehtestamist kasvama hakkas.
Aktiivne ja osavõtlik
Samamoodi, kuidas muutuvad inimesed, muutuvad ka valitsusasutused, kes peavad järgima inimeste soove ja huvisid. Linnavalitsus peab olema paindlik, kohanema linlaste soovide ja vajadustega.
Kaksteist aastat tagasi olid Tartus põletavad küsimused omandireform ning kanalisatsiooni ja veevõrgu viimine eramajadesse, millest tänaseks on saanud elementaarne hüvis.
Aastal 2009 on linnavalitsus võimeline eluliselt hädavajalike asjade kõrval pöörama tähelepanu ka vaba aja tegevustele ning hakanud järjest rohkem hindama inimeste valiku- ning tegutsemisvabadust.
Arvestades praegust majandusolukorda ja inimestele olulisi probleeme, peame üles näitama rohkelt hoolivust ja tähelepanu. Viimastel aastatel on Tartusse rajatud uusi muuseume, kontserdipaiku, klubisid, spordiasutusi ning mänguväljakuid. Mul on hea meel näha, et linlased on need hästi vastu võtnud. Veelgi enam rõõmustan selle üle, et tartlane on aktiivne ning soovib tegelda enese arendamisega.
Loomulikult pöörab linnavalitsus käesoleval aastal rohkem tähelepanu töökohtade loomisele ja sotsiaalse turvatunde tagamisele.
Tartu tervise- ja sotsiaalhoolekandesüsteem ning teenused, mida linnavalitsus pakub nii noortele kui ka eakatele, on kindlasti Eesti parimaid ning võrreldavad maailma arenenuimate riikide tasemega.
Tööturu probleemidele lahendust otsides ei lähe Tartu pealinna teed, luues kunstlikult enne sügisesi valimisi miinimumpalgaga töökohti. Meie usume, et pikaajaline koostöö ettevõtjatega ning neile soodsa tegutsemispinnase loomine tagab linlastele uusi töökohti ja vähendab seeläbi ka sotsiaalseid probleeme ülikoolilinnas. See aga ei välista soovijate rakendamist linna heakorra- ja abitöödel.
Tuleb tõdeda, et olenemata praegusest keerulisest majandusseisust osatakse Tartus endiselt hinnata enesearendamist, loovust ning tolerantsust. Kodanike iseotsustamise tahe ja isetoimetamise oskus viivad kõige kindlamalt heaolu kasvule.
Tartu kogemus näitab, et riigi ja omavalitsuse tagasihoidlikum sekkumine linlaste ellu ei tähenda väiksemat sotsiaalset turvatunnet. Pigem suurendab see vastutust ja hoolivust, sest linlaste soovide ja vajadustega arvestatakse juba otsuste tegemise tasandil.