Euroopa rahvastik vananeb. Ka Eesti on olukorra ees, kus ühe töötava inimese kohta tuleb üha enam pensioniealisi.
Täna kehtiv sammastega pensionisüsteem on mõeldud olukorda tulevikus leevendama selle läbi, ei iga tööeas inimene kogub pensioni ise, makstes aastate jooksul oma töötasust osa pensionifondi, millele riik omalt poolt kahekordse osa juurde maksab.
Täiendava kogumispensioni sambaga liitumine on igaühe enda vaba valik, kas pensionieas ka kolmandast sambast pensionilisa saada. Pensionilisa suurus aga ei sõltu ainult sissemaksete suurusest, vaid sõltub ka sellest, millise fondi käsuks me oleme otsustanud, kui suured on fondi haldustasud, tootlus ja muud tingimused.
Olukorras, kus täiendavaks eelarvekärpeks on vaja teha väga valusaid otsuseid, on arutluse all olnud võimalus ajutiselt lõpetada riigipoolsed sissemaksed kohustuslikku pensionikindlustusse. Praeguseks on ettevalmistamisel seadusemuudatused, mille kohaselt peatatakse maksed pensionifondidesse selle aasta 1. juunist. 2011. aastal taastatakse maksed osaliselt ja 2012. aastast peaks riik olema valmis panustama jälle samas määras kui täna või majanduskasvu tingimustes enamgi. Töötajad võivad riigi maksepuhkuse ajaks samuti maksetest loobuda, makseid jätkata või kaaluda veel erinevaid võimalusi. Näiteks suunata praegu teise sambasse makstav summa või rohkemgi kolmandasse sambasse, loobuda maksetest ja säästetud raha ise investeerida või suurendada tarbimist ja raha ära kulutada, makstes nii ka rohkem eelarvesse kogunevat käibe- ja aktsiisimaksu. Viimast ei soovita ma küll teha – pensioni kogumine on pikaajaline tegevus ja täna tarbitust vaevalt et heaolu pensionieas kasvab.
Riigipoolsete maksete peatamise kavale on palju vastuväiteid: riik rikub lepingut, loobub oma seadusejärgse kohustuse täitmisest, mille tagajärjel kaob usaldusväärsus ja tulevased pensionärid kaotavad pensioni suuruses. Arvan, et usaldus on kadumas pigem rahaturgude kriisi ja fondivalitsejate tegevuse tõttu kui maksete ajutise peatamise tõttu. Pensionisammaste süsteem on hea ja vajalik rahvastiku vananemise tingimustes, kuid kahtlemata saab iga süsteemi paremaks muuta.
Loodan, et lootus ja usaldus ei kao ja me suudame käituda säästlikult, saastes ka pensionieaks. Pingutama peame tulevase majanduskasvu kiire saabumise nimel kõik.