Praegu on saavutatud see, et üldsus ei mõistagi enam täpselt, kes siis on see nn paha erakond, kelle tõttu eelarvet kokku ei saada.
Praegu on saavutatud see, et üldsus ei mõistagi enam täpselt, kes siis on see nn paha erakond, kelle tõttu eelarvet kokku ei saada.
Kaheldavad “uudised”
Tõsi on see, et meie koalitsioonipartnerid on avalikkuse ette paisanud mitu vägagi kaheldava väärtusega avaldust.
Et justkui reformierakond on see, kes soovib tõsta käibemaksu, et justkui reformierakond soovib negatiivset eelarvet jne. Kahjuks on meie partnerid täpselt sellist muljet püüdnud avalikkusele jätta.
Avalikkus ja meedia on nimetatud “uudised” tänulikult vastu võtnud ja need on hakanud oma elu elama. Minu jaoks on vassimise taluvuspiir selleks korraks ületatud.
Reformierakonnast kui ettevõtluse soosijast ja õhukese riigi pooldajast on kujunenud avalikkuse silmis täiesti vastupidine pilt. Raske on olukorras, kus keegi on öelnud, et oled kaamel, tõestada, et sa pole seda mitte.
Kuid ma ei karda seda siinkohal teha, sest räägin ainult faktidest.
Kummaline on lugeda IRLi esimehe Mart Laari väljaütlemisi ja võrrelda neid sellega, mida ta on tegelikult valituskabineti istungil rääkinud.
Nimelt on IRL pidevalt kinniste uste taga esinenud kolme ettepanekuga: teeme negatiivse eelarve või tõstame käibemaksu 2% võrra või tõstame üksikisiku tulumaksu.
Järgmisel päeval ütleb sellesama erakonna esimees, et seisab kõikide nende ettepanekute vastu, ja annab mõista, et need olnud hoopis reformierakonna ettepanekud?!
Lisaks veel on IRL korduvalt teinud ettepanekuid vanemahüvitise süsteem üle vaadata.
Tahan olla kristallselge reformierakonna positsioonides.
Esiteks: reformierakond ei poolda maksude tõstmist, me oleme alati seisnud madalate maksude eest nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt. See puudutab nii käibemaksu kui ka tulumaksumäärasid.
Leiame, et praeguses majanduse jahtumise olukorras oleks suurim viga tõsta neid makse.
See leevendaks küll riigieelarve olukorda ühel aastal, kuid sellel oleksid suured majanduslikud mõjud järgmiste aastate eelarvetele, ja kahjuks mitte positiivsed.
Eelkõige tähendaks see inflatsiooni kiiret kasvu. Käibemaksu tõusu aga, kui kõik kaupade ja teenuste hinnad kasvaksid automaatselt 2% võrra, tunnetaks igaüks meist kohe oma rahakoti kaudu.
Kõigil tuleb kulutusi kärpida
Teiseks: reformierakond seisab tasakaalus eelarve poolt, ainuüksi mõte lasta eelarve negatiivseks on äärmiselt kahetsusväärne. Millise signaali annaks see meist meie partneritele ja investoritele? Selle tagajärjed annaksid veel aastaid tunda. Ja pilt nendest Euroopa riikidest, kes on kunagi eelarve tasakaalust välja lasknud, on meil selgelt silme ees. Eelarve tasakaalu taastamine tulevikus tähendaks järgnevatel aastatel veelgi suuremaid pingutusi.
Leiame, et eelarve tasakaalu säilitamiseks tuleb kulutusi kärpida, mitte neid suurendada. Võin kinnitada, et reformierakonna ministrid on võtnud kulutuste kärpimist tõsiselt ja on seda ka teinud.
Samasugust suhtumist ootaksime ka oma partneritelt, kuid tänase päeva seisuga ei ole just suurt tahet kulutusi kärpida nende poolt veel olnud. Haridusminister Lukas on lubanud ametiühingute ees esinedes kogunisti kulutusi suurendada! Kuid eks lootus sureb viimasena ja ma loodan väga, et ka meie partnerid on kulutuste kärpimise vajadusest lõpuks aru saanud.
Kolmandaks. Reformierakonna jaoks ei ole vanemahüvitise muutmine isegi mitte arutamise teema. Tasub vaadata diskussioone, mis on puhkenud perefoorumites, kus tulevased emad, kes järgmise aasta alguses peaksid sünnitama, arutavad murelikult selle üle, mis saab järgmisel aastal.
Võin kinnitada, et reformierakond ei tagane vanemahüvitise maksmisest ettenähtud mahus ja tingimustel ning seda ei muudeta. Diskuteerimine sellel teemal, kas vanemahüvitist muuta või kärpida, on kohatu ja paanikat tekitav.
Kokkuvõtteks loodan, et tasakaalus eelarve antakse siiski riigikogule üle ja me saame edasi minna. Selleks ootan ma ka koalitsioonipartnerite head tahet.