Praeguste majandusuudiste kontekstis tuli mulle meelde paari aasta tagune lugu. Üks hea tuttav tahtis endale kaminat. Et tegemist oli ehitusbuumi kõrgajaga, oli tal pottseppa väga keeruline leida. Aga läks õnneks ja meistrimees alustas tööd.
Kui jõudis kätte töö üleandmise aeg, märkas tellija, et töö on kuidagi karvane. Küll oli siin midagi viltu ja küll seal. Mõistagi palus peremees pottseppa, et ole hea mees ja tee asjad korda.
Viimane aga vihastas, viskas kellu sõna otseses mõttes vastu põrandat ja ütles: kui sa nii tark oled, tee ise lõpuni, ja kõndis minema. Lahkus nii, et isegi raha tehtud töö eest ei küsinud. Ühmas vaid, et tal juba mitu uut tööd ootab.
Küllap on paljudele taoline situatsioon ühe või teise valdkonna eripäradega tuttav. Selge on see, et olukord, kus majandus kasvab hüpetega 11–12% ja töö otsib töömehi taga, ei saa kesta igavesti.
Taolises olukorras ei kuula eriti keegi manitsusi ega hoiatusi mõelda homse peale, on tunne, et lust ja lillepidu kestavad igavesti. Praegu aga näib, et ajakirjandus on pöördunud jälle teise äärmusse ning käib võistlus, kes kõige süngemates toonides majanduse olukorda kirjeldada oskab.
Taolistest turbulentsetest hoiakutest tuleb muidugi aru saada, sest meie rahva kogemus turumajandusest on imeõhuke.
Kõigepealt tuleb öelda, et majanduskasvu aeglustumine on täiesti tavaline nähtus. Mitte midagi hullu pole juhtunud. Rahandusministeeriumi prognoos, et käesoleval aastal kasvab Eesti majandus 3,5% (ja järgmisel 6,4%) on iseenesest hea number.
Tõsi on see, et mitmed majandusvaldkonnad (nagu näiteks ehitus, kinnisvaraarendus, teeninduse ja kaubanduse mõned harud) ja avalik sektor peavad tõsiselt oma tegevust üle vaatama.
Eesti riigi range eelarvepoliitika ja tasakaalus eelarve on märksõnad, mis on meie riigi majanduse hea käekäigu eest seisnud. Ausate ja usaldusväärsetena tuntakse meid ka Euroopa Liidu ja maailma majandus- ning rahandusorganisatsioonides. Nii peabki see olema ja jääma ning loodan, et oma eelarve kärpimine ei käi üle jõu ühelegi ministeeriumile.
Selge on, et õigusriigile kohaselt ei vähenda keegi pensione, toetusi ja riigieelarveliste asutuste palkasid.
Praegu on mõnevõrra jaheneva majanduskliima tingimustes hea ja vajalik hoolitseda majanduse edasise arengu eest. Nüüd on selleteemalised arutelud ilmselt ausamad ja selgemad, sest näeme, et ükski töökoht pole igavene, et sotsiaalrahad ei kuku sülle iseenesest, et vaid laenamine ei saa olla elu sisu.
Käes on tõsiste, tulevikku vaatavate arutelude ja otsuste aeg.
Riigi usaldusväärsusest ja range eelarvepoliitika vajadusest oli juba eespool juttu.Reformierakonna põhimõte peab jätkuvalt olema: rohkem ettevõtlust!
Tänaseks on uuendatud ettevõtete tulumaksusüsteemi ja muudetud see investeerimiseks veelgi soodsamaks. 2009. aastast hakkab kehtima eraisikute väärtpaberiinvesteeringuid soodustav eelnõu. Tahame või mitte, kuid edasise majandusarengu ning nii kogu ühiskonna jõukuse huvides on uus tööturu reform.
Peame tunnistama Euroopa Komisjoni, IMFi, Maailmapanga ja OECD märkusi, et Eestil on ees rasked ajad, kui me ei moderniseeri ega tee oma tööturgu paindlikumaks. Loodan, et nüüd saame ka nendel teemadel rahulikumalt rääkida.
Reformierakonna välja käidud initsiatiivi “Eesti ettevõtluse keskuseks!” peamiseks teemaks on investeeringute jätkuv juurdemeelitamine ning seda just majandusharudesse, mis oleksid konkurentsijõulised.
Juba eespool loetletud reformid on selleks hädavajalikud. Tööturu reformist rääkides, tuleb kindlasti rõhutada, et selle hulka kuulub ka koolitus ja ümberõpe, haridussüsteemi parendamine ja elukestva õppe toetamine. Muudatused majandusstruktuuris on paratamatud, et nendega hästi toime tulla, on vaja õppida ja vajadusel ka ümberõppida.
Justiitsministeerium kavandab seadusemuudatusi, mis võimaldavad ajutistesse raskustesse sattunud ettevõtetel ellu jääda tervendus- ehk saneerimismenetluse abil. Alati ei pea asi pankrotini minema. Majanduse seisukohalt on oluline, et ettevõte tegutseks, et töötajad saaksid palka ja riigimaksud laekuksid.
Kokkuvõtteks. On väga oluline, et ka tagasihoidlikemate majandusarengu näitajate juures kasvaks meie inimeste tahe tegeleda ettevõtlusega ja et välisinvestorite raha jõuaks jätkuvalt Eestisse. Riigi ülesanne on hoida ja arendada soodsat ettevõtluskeskkonda. Rohkem ettevõtlust tähendab paremat elu kõigile.