See, et prügi sorteeritult kogumise kohustus algab 2008. aastal, oli teada juba 1. mail 2004. Iga asjaga läheb täpselt niikaua aega, kui selleks antakse. Tundub, et seda aega anti liiga palju ja teema ununes vahepeal ära. Elanikke peavad teavitama nii kohalikud omavalitsused kui prügifirmad. Ma siiski probleemi ülearu ei dramatiseeriks, sest kui küsida teiste Euroopa riikide käest, kus süsteem toimib, ütlevad nad, et kohanemine ja süsteemi käimaloksumine võib kohati võtta aega kuni kümme aastat. Vaevalt, et me Eestiski suudame seda päevapealt ära teha, aga kümmet aastat ei tahaks ka aega anda, küll see peaks kiiremini minema. Muidugi nõuab see sisseelamise aega, inimesed peavad harjuma, et nad korjavad jäätmeid liigiti ja kui see on tehtud, peavad kindlas kohas olema ka konteinerid, kuhu sorteeritud prügi panna.
Taaskasutusorganisatsioonid, kes jäätmeid ja pakendeid liigiti koguvad, peavad tagama, et konteinereid on piisavalt ja need tühjendatakse kohe, kui täis saavad. Praegu see veel nii ei ole.
Teema on iseenesest tõsine, aga mis mulle sugugi ei meeldi, on see, kui inimesed aetakse segadusse ja paanikasse ning lubatakse tulla trahvima või topeltarveid esitama. See pole õige lähenemine, kui ähvardatakse. Tegematajätmisi on nii ühelt kui teiselt poolt ja võtab aega, enne kui süsteem paika loksub.
Kogu süsteem peab hakkama toimima selle peal, et inimesed tunnevad vastutust keskkonna ees ja sorteerivad prügi ning viivad selle kindlasse konteinerisse ära. Karistamise ja inimeste ehmatamisega süsteemi üles ei ehita.
Pandipakendi süsteem on toimima hakanud. Kui meenutame, siis algul o1i ka selle rakendamisega raskusi. Eesti vabariik on pandipakendi kokkukorjamisel olnud väga edukas, kokku korjatakse kuni 70% pandimärgiga taarat. See on üllatus, üle ootuste hästi.
Küll saame ka muude jäätmete liigiti kogumisega hakkama. Kui me praegu ladestame Eestis 75% olmeprügist prügimägedele, siis Taanis ladestatakse vaid 10%. Selles võrdluses peame tunnistama, et meil on väga palju veel teha.
Taanis on prügipõletuse tehased, kus toodetakse soojus-ja elektrienergiat ning prügimäele ladestatakse vaid põletusest järele jäänud tuhk. Oleme keskkonnaministeeriumis arutanud, et ka Eestis võiks olla kaks korralikku prügipõletuse tehast. Olmeprügi tekib meil 400 000 tonni aastas ja kummalegi tehasele jääks 200 000 tonni aastas prügi põletada. See oleks prügi sorteerimisest järgmine samm.
Usun siiralt, et kõik Eesti elanikud on huvitatud puhtast keskkonnast ja me ei pea kogu aasta prügist rääkima, vaid sellega seonduv süsteem hakkab toimima. Soovin hiidlastele-saarlastele head aastat, et see tuleks sama edukas, kui oli eelmine. Mina leian küll, et eelmine aasta oli väga edukas. Inimeste elujärg on paranenud ja elu on pikkade sammudega edasi läinud. Kui kõik nii jätkub, tuleb ainult rõõmus olla.