Euroopa Parlamendi parlamentaarse nädala raames toimunud EP majandus-ja rahanduskomisjoni istungil käsitleti sellel nädalal senisest tõhusama käibemaksusüsteemi loomist. Sama teema on ka meil Eestis hetkel aktuaalne. EL käibemaksusüsteemi loomisest on möödunud juba 40 aastat, mis tähendab, et see vajaks kaasajastamist, kuna ei ole vastavuses meie kaasaegse teenuste- ja tehnoloogiapõhise majandusega. EL käibemaksusuregulatsioonid on maha jäänud ka kolmandate riikide maksusüsteemidest ja ei vasta ei internetikaubanduse ega ka digitaalse turu arengutele.
EL liikmesriikidel on probleeme piiriüleste käibemaksupettuste ja nn karusellpettuste tõkestamisega ning suured riskid on teatud kaubagruppide käivete maksustamisega.
Piiriüleste käibemaksupettuste tõkestamiseks peaksid liikmesriigid saama juurdepääsu teiste liikmesriikide maksuandmebaasidele ja tõhustamist vajab tolliinfo automaatne vahetus. Teatud kaubagruppide puhul võib olla otstarbekas pöördmaksustamise rakendamine. Edasi tuleb liikuda ka maksuprotseduuride ja deklareerimise lihtsustamisega ja üleliigse bürokraatia kaotamisega.
Jätkuvalt on teemaks, et tulevane käibemaksusüsteem peaks olema ettevõtjasõbralik ja majanduskasvu soodustav. Liikmesriigid on samuti seisukohal, et maksubaasi laiendamise ja vähendatud käibemaksumäärade piiramise teel saaks suurendada liikmesriikide tulusid ilma käibemaksumäära tõstmata.
Riigid teevad samuti pingutusi, et lõpetada selline olukord, kus kogumata käibemaksu ja pettuste tõttu jääb saamata suures mahus tulusid. Hinnanguliselt on kokkukogumata käibemaksu summa 12% käibemaksust, mis oleks võimalik koguda.
Viimastel aastatel on Euroopa Liidus otsitud võimalusi, kuidas harmoniseerida liikmesriikide käibemaksusüsteeme, et vähendada käibemaksu tasumisest hoidumist.
Euroopa komisjon on välja töötanud neli võimalikku mudelit käibemaksu kogumise parandamiseks ja lihtsustamiseks uute tehnoloogiate abil.
- Esimese mudeli puhul annab klient pangale korralduse maksta kauba ja teenuse eest ning pank jagab makse kaheks makstes kauba ja teenuse eest tarnijale ja käibemaksusumma maksuhaldurile.
- Teise mudeli puhul edastatakse kõik arvet käsitlevad andmed reaalajas käibemaksu monitooringu andmebaasi.
- Kolmanda mudeli puhul laadib maksukohustuslane tehinguandmed käibemaksu monitooringu andmebaasi, mida ta ise haldab ja millele on maksuhalduri juurdepääs.
- Neljas mudel näeb ette, et maksukohustuste täitmise menetlus ja sisekontroll sertifitseeritakse.
Oluline on samuti teada, et OECD on välja töötanud spetsiaalse elektroonilise andmete edastamise formaadi (SAF-T formaat) käibemaksu monitooringu andmebaasi pidamiseks.
EL Liidu liikmesriikidest on standardit SAF-T ettevõtete raamatupidamistarkvarale rakendanud Portugal. Üldiselt peetakse nende praktikat edukaks.
Eestis kavandatav käibemaksu lisa rakendamise kord ei põhine üks üheselt eelnevatel mudelitel ega OECD andmeedastuse formaadil. Eestis kavandataval korral on sarnasusi eelpoolkirjeldatud teise mudeliga. Erinevus on selles, et mudelis genereeritakse arve andmed raamatupidamises arve väljastamise hetkel, meil aga peab maksumaksja esitama andmed käibedeklaratsiooni lisana.
Arvete andmete edastamisel raamatupidamisest arve väljastamisel otse käibemaksu andmebaasi aga võimaldaks luua eeltäidetud maksudeklaratsioonid. Müüja väljastatud arve, mille andmed lähevad müüja käibedeklaratsiooni oleksid samas ka ostja ostuarve andmed ostja käibedeklaratsioonis. Maksumaksjal jääb vaid kohustus maksuhalduri poolt koostatud eeltäidetud deklaratsiooni andmed üle kontrollida ja vajadusel täiendada, täpsustada ning deklaratsioon kinnitada. Täpselt selline eeltäidetud deklaratsioonide süsteem on meil olemas üksikisiku tulude deklareerimisel ja see loodi juba üle kümne aasta tagasi.
Maksuhaldur saaks samast andmebaasist kätte arvete andmed, mis on vajalikud käibemaksu kontrollimiseks. Meil kavandatava süsteemi loogika aga seisneb selles, et maksumaksja deklareerib arvete andmed eraldi deklaratsiooni lisana, müüja oma arved deklaratsiooni lisas müügiarvetena ja ostja oma deklaratsiooni lisas ostuarvetena. Maksuamet võrdleb deklareeritud andmeid ja kasutab neid revisjonide läbiviimisel.
Eeltäidetud deklaratsioonide puhul saaks maksuhaldur samuti kõik kontrolliks vajalikud andmed, samas ettevõtjad saaksid aga praeguse halduskoormuse juures olulise eelise eeltäidetud deklaratsioonide näol.