Sedavõrd mastaapset ja silmatorkavat kehtiva õiguse, riigikogu juhatuse poolt kinnitatud seadueelnõude menetlemise juhendite, hea õigusloome eeskirja ja riigikogu protseduurika rikkumist nagu võimuliidu maksumuudatuste kobareelnõu 302SE menetlemisel, pole riigikogu praktikas seni olnud.
Kuna ka riigikohtu viimaste aastate lahendid on korduvalt rõhutatud õiguskindluse olulisust ja lubaduste õiguslikku siduvust, siis on väga tõenäoline, et selle eelnõu menetlemine ja eelnõu sellisel kujul vastuvõtmine võib kaasa tuua ka õiguslikke tagajärgi.
Sisuline pool sellest ulatuslikust maksuseaduste muudatuste paketist, mis seoti kokku täiesti erineva seaduseelnõuga, on hirmutav. Pikemalt polegi vaja peatuda sellel, kuidas maksuvaba astmelise miinimumi sisseviimisega lubatud lisaeurod võetakse tagasi, aktsiisitõusude, lõivu nime all sisse viidava automaksu, ühisdeklaratsioonide kaotamise ja muude maksumuudatustega. Ainuüksi gaasiaktsiisi tõusu tõttu tõusevad kodukulud 100 000 tarbimiskohal, gaasiliidu arvutuste kohaselt kallineb soojus pärast gaasiaktsiisi tõusu nelja aastaga 20 protsenti. Paar päeva tagasi saatis suurte perede liidu esindaja rahanduskomisjonile kirja, milles nad ütlevad, et nemad kaotavad ka ilma aktsiisitõuse arvestamata ainuüksi astmelise maksuvaba miinimumi sisseviimise tõttu.
Põhilises osas on mõjuanalüüsid maksumuudatuste väljatöötamise käigus eelnõule jäänud tegemata.
Maksumaksjate liidu esimees on öelnud, et tulumaksusüsteem läheb keerulisemaks, paljud asjad pole enam päris nii nagu oleme pikka aega harjunud. Raskemaks läheb elu raamatupidajatel, palgaarvestajatel ja maksuameti töötajatel.
Üksikisiku tulumaksu tagastuste arv tulevikus väheneb ja suureneb nende inimeste arv, kes peavad kevadel tuludeklaratsiooni esitamise ajal tulumaksu juurde maksma. Maksumaksja võib aasta jooksul kasutada lubatud maksuvaba miinimumi, aga kevadel võib juhtuda, et see tuleb tagasi maksta juhul kui ta saab dividenditulu. Praegu ei ole dividenditulu üksikisiku tasemel maksustatav tulu. Kummaline on eelnõu algatajate väide, et kogu maksupaketi menetlemisega on kiire, samal ajal kui maksuvaba miinimumi sisseviimine on kavandatud alles aastast 2018. Miski ei takista seda ulatuslikku tulumaksumuudatust menetlemast kokkulepitud menetlusnorme ja tähtaegu järgides.
5. detsembril 2016 saatsid kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit rahanduskomisjonile kirja, milles samuti viidatakse vastuvõetamatule seadusloome protsessile: “Kinnitame, et viidatud maksumuudatustega seotud materjale ei ole avalikkusele, sh ettevõtlusorganisatsioonidele seni kättesaadavaks tehtud. Seetõttu oleme arvamusel, et viidatud muudatused soovitakse viia seadusesse osapooltega konsulteerimata ja kiireloomuliselt, välistades selliselt huvitatud isikute võimaluse muudatuste menetluse käigus oma põhiseaduslikke õigusi kaitsta. Kas see on uue võimuliidu poolt lubatud ekspertide ja huvigruppide kaasamine?
On üsna kindel, et maksumaksjale ja ettevõtetele läheb läbiviidav maksueksperiment väga kalliks maksma.
Ulatuslike maksumuudatuste kohta on põhilises osas mõjuanalüüsid tegemata ja seal kus need on tehtud osaliselt, on need tehtud puudulikult ja lünklikult. Selle tõttu ei ole teada kui ulatuslik on maksumuudatuste kahjulik mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele ja eksportivale sektorile. On kindel, et meie ettevõtete konkurentsivõime saab tuntava tagasilöögi ja kannatab Eesti turuosa eksporditurgudel. Sotsiaalmaksu langetamise protsess pööratakse tagasi ja tõenäoliselt on juba vastu võtud seadusega võrreldes sotsiaalmaksu tõstmine vastuolus ka maksukorralduse seadusega.
Õiguslikke tagajärgi võib kaasa tuua ka arusaamatu ja põhjendamatu ühisdeklaratsioonide kaotamine. Ühine tulumaksudeklaratsioon tuleneb kehtivast perekonnaseaduse loogikast ja abikaasade ühisvara kui selline ei kao samuti kuhugi ära. Nendest väärtustest ja ka õiguslikest põhimõtetest ei saa üle sõita teerullipoliitika ja uue võimuliidu uue perepoliitikaga.
Automaks, mida millegipärast viiakse sisse riigilõivu nime all, on samuti sisuliselt läbimõtlema ja arusaamatu on miks keskkonnaaspektist tulenevat maksustamist rakendatakse igal omanikuvahetusel.
Arvestades eelnõu mahukust ja keerukust ning olukorda, et eelnõuga seoses on põhilises osas mõjuanalüüsid tegemata, on põhjendamatult lühike ja ilmselgelt ebapiisav muudatusettepanekuteks eelnõu katkestamise järgselt antav kahepäevane tähtaeg tavapärase kümne tööpäeva asemel.