Reformierakonna fraktsioon ei toeta Riigikogus EKRE poolt esitatud hümni eelnõud. Reformierakonna fraktsiooni liikme ja kultuurikomisjoni aseesimehe Laine Randjärve sõnul pole põhjuseks mitte hümni kui niisuguse sätestamise vastu olemine, vaid põhjus, et eelnõus on sõnastatud rida nõudmisi, mida ei ole võimalik alati teostada ega arvestada. „Praegune eelnõu sõnastus võib osades inimestes tekitada arusaama, et nad käituvad valesti ja et nende teguviis on seadusega karistatav. Hümn ei tohiks tekitada inimestes ebakindlust ega hirmu,“ selgitas Randjärv.
„Hümni teema on inimestele südamelähedane ja seda on arutatud erinevatel aegadel. Tänaseks on aga olukord selline, et alates omariikluse tekkimisest oli Eesti hümn juba sedavõrd kinnistunud, et seda pole hakatud muutma ega ka eraldi seadusega kehtestama. 24. veebruaril 1918 avaldatud Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest on ainus õigusakt, kus on osaliselt trükitud Eesti hümni tekst. Paciuse ja Jannseni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ on omandanud tavaõiguslikult Eesti hümni tähenduse,“ täpsustas Randjärv.
„Hümni eelnõu sõnastus on aga sedavõrd jäik, et seda pole alati võimalik täiel määral täita. Näiteks ei saa seaduse sõnastust järgida puuetega inimesed, samuti orkestrimängijad, kelle pillid ei võimalda mängimise ajal püstiseismist. Oleme aga nõus põhiseaduskomisjoni ettepanekuga algatada Eesti lipu seaduse eelnõu parandus ning lisada sinna konkreetne viide, et Johann Voldemar Jannseni loodud sõnadega ja Fredrik Paciuse muusikaga teos “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on Eesti Vabariigi hümn, millega heisatakse Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi lipp. Selline sõnastus on piisavalt selge ja konkreetne ning ütleb täpselt, mis autorite loodud teos ja millise pealkirjaga on EV hümn. Usun, et selline otsus peaks edaspidi pinged antud teemas maandama,“ lisas Randjärv.
„Meie usume, et Eesti inimesed hoiavad oma hümni suure hoole ja armastusega ning seda pole vaja üle reguleerida,“ võttis Randjärv fraktsiooni seisukoha kokku.