Hetkel valitsev konsensus on, et aeg liigub ühes suunas. Siiski, on erandeid. Näiteks teatud küsimustes Tallinnas.
Siinkandis filmitud Tenet räägib sellest, kuidas asjad läbi aja tagasi liikuda püüavad, rünnates teiste eesseisvat tulevikku. Täpselt sama kirgastub, kui vaadata Keskerakonna plaane hariduses.
30 aastat saab tänavu septembris Eesti iseseisvuse taastamisest, ajast kui kogunes Põhiseaduslik Assamblee. Eestis püütakse liikuda ajaga edasi, okupatsiooniajast pärandiks saadud kahelt paralleelselt koolisüsteemilt ühtsele, mis annaks kõigile kvaliteetse riigikeelse hariduse.
Aja edasiliikumisega ja lastevanemate tahtega vastassuunas liigub üks jõud, kes seeläbi enda minuvikuihalusega laste tulevikku ründab. 30 aasta pärast peaks kõik olema nii kui täna, veel parem, olgu kohe nagu eile! Umbes sellise maailmapildi pakkus avalikkusele Keskerakonna lugupeetud haridusideoloog, ilmselt ka peatne esimees Mihhail Kõlvart. Enamus lapsevanemaid soovib, et eestikeelne haridus algaks lasteiast
Alaku algusest
Miks tahab Keskerakond hariduses liikuda ajas tagasi ja mitte edasi? Hiljuti avaldati valdkonna monitooring, mis ütleb, et 66% Eesti teistest rahvustest elanikke arvab, et eestikeelne õpe peaks algama juba lasteaias ja 14%, et põhikooli 1.–6. klassis. Sama arvavaid eestlasi on 81% ja 12%.
On erinevusi ja suuri piirkondlikke lõhesid küsimuses kuidas täpselt. Põhjalikumalt on teemat käsitlenud Eesti Päevaleht ja Eesti Ekspress. Kuid see peamine – asja üdi, soov, kuhu tahame liikuda, on klaar – eestikeelne haridus alaku algusest, siis kui seda on kõige lihtsam lastel mänguliselt omandada muu kõrvalt.
See soov oli tajutav juba varem. Kui 2017 kevadel avaldasin, et meie eesmärk on alustada eestikeelse haridusega algusest, sain vastuseks teistelt – Jätke lapsed rahule!, See on rahvuslik vaen, kui haridus on eestikeelne!, See idee pole usutav ja palju taolist. Kõige pehmem meie arvustamises oli isamaaline erakond, kes arvas, et keelevalik olgu igaühele vabatahtlik ka haridussüsteemis, riigikeelsust oleks palju nõuda.
2017. aasta suvel ilmus inimarengu aruanne, mis kinnitas juba varasemat taju – keeleline eristatus ehk hariduslik segregatsioon loob segregeeruva ehk lõhestunud maailma. Tallinn on üks EL kiiremini lõhestuvaid pealinnu, üks juurpõhjus on selles, et hea riigikeelele oskuseta on valikud piiratumad. Ja nii see nõiaring kestab, ajas vaid süvenedes. See lõhestumise nõiaring tuleb lõhkuda.
Hea riigikeelne haridus annab, mitte ei võta Tollest 2017. aasta kevadest ja suvest on möödas neli aastat, maailm on teistsugune. Aeg on edasi liikunud. Lapsed ja vanemad on kindlamalt veel kinnitanud oma soovi – eestikeelne haridus alaku lasteaiast. Kuidas täpselt, millise tempo, metoodikaga, milliseid vahendeid on vaja lisaks tänaste õpetajate palga ja kvalifikatsioonitõusule, see on töö mis vaja teha. Olen väga kõrgete ootustega tänasele haridusministrile ning kindel, et mitte asjata.
Eraldatus on mõnele vajalik
Keskerakond tahab endiselt öelda, et kokku pole lepitud edasiminekut. Jaak Aab igatahes kirjutas sellest artikli. Kindluse mõttes igaksjuhuks venekeelsesse lehte. Vaidlus, arvan siiski on tegelikult tänaseks juba läbi. Ainsas kohas kus ta loeb – laste ja vanemate südames. Isegi kui me ei tea, kuidas tulevik täpselt välja näeb, on see lastaiast alustades ühtses ja kvaliteetset riigikeelset haridust andvas hariduses lastele. Hea keeleoskuse eesmärk ei ole võtta kelleltki tema emakeelt ega identiteeti vaid anda talle võimalused paremaks.
Nüüd ongi sel teel inimesi eraldamas vaid üks ahelik. Seal seisavad rohelises ristikheinalehte kandvad tegelased, kes räägivad, et eraldi, mitte kokku tuleb hoida. Ütlema jättes, et see eraldatus on neile vajalik, sest ühendatus inforuumis neile ei sobi. Maailm liigub edasi, mitte tagasi. Isegi kui seda väga tahta.
Kui 30 aasta pärast tagasi vaatame, on seegi üks läbitud etapp Eesti ajaloos. Võin kihla vedada, et hariduses jäävad peale lapsed ja vanemad. Antropoloogiliselt on siiski huvitav, kaua veel soovib Keskerakond olla ajaloo valel poolel ja kas see võiks lõppeda koos ainuvõimu ammendumisega pealinnas?