Millega mõõta edu avalikus sektoris sügisel 2021? Avamistel lõigatud lindi meetrites? Maksumaksja raha eest ostetud uudises esinetud minutites? Ehk aitab jupist rattateest, mis algab eikuskilt ja lõppeb eikuskil, aga on võimsalt punane? Keeruline küsimus, mis võiks vaevata Tallinna ainuvõimu poliitaparatshikuid. Tühja ta muidugi vaevab.
Kodaniku seisukohast on avaliku aparaadi üks olulisemaid edu mõõte juba viimased paar aastat hakkamasaamine koroonakriisiga. Sama nii Tallinnas kui Jeruusalemmas. Kui avalik võim on tubli, asi edeneb. Kui mitte, siis mitte. Lihtne. Vabadus liikuda, suhelda, vaba aega veeta, majandus ja jõukuse kasv, kõik kuhtub piirangutega. Ning õitseb vabaduses. Vabadus koroona-aastatel aga algab vaktsineerimisest.
Tallinn jääb alla Eestile ja mäekõrguselt Tartule, sest juhid ei tegutse
Terviseameti andmed 18. augustist ütlevad järgmist: Eesti keskmine vaktsineeritus 18+ ehk täiskasvanute seas on ligi 62%. Tallinnas 58%. Tallinn selles võrdluses Eesti edukam ega eeskujulikum piirkond ei paista. Und võtvalt koledaks läheb aga asi siis, kui võrrelda Eesti suuruselt teise linnaga, Tartus on vaktsineeritud 71% inimestest (üle 70% ka 12+ vanuses). Kas pealinn on Tartus? Mis neil tartlastel nii erilist, teevad ehk ise vaktsiine? Vastus on lihtne – Tartu linna masinavärk nägi kogu suve vaeva, et sügis tuleks vaba. Tallinn võttis suve vabaks.
Lasnamäe, mille järgi seatakse Kõlvarti juhtimisel pealinna elu ja juhtimist, on lausa omas liigas. Kahjuks mitte heas mõttes. 47% vaktsineeritud. Delta tüve tulles alla poole inimestest on kaitstud, enamik kaitseta! Tallinna ja Tartu faktipõhine võrdlus näitab, et pealinna juhtimise pähe antav on vilets kraam. Mihhail Kõlvart on Keskerakonna aseesimees, Kiik tema võitluskaaslane ja meeskonna kandidaat Tallinnas kohalikel valimistel, olgu märgitud juhuks, kui keegi arvab, et nende vereringe pole ühine.
Sügisel tuleb terav vastasseis EKRE ja vaktsiinivastastega
Ühiseid vereringeid on veel. Hirmud, ebatõed ja libauudised ühendavad tegemata tööst sündinud vaktsiinivastaseid EKREga. Virtuaalne tõrvikumarss oma riigi, teaduse, meditsiini vastu käib 24/7. Virtuaalne on saanud füüsiliseks, kui vinguga võideldi hapniku vastu. Autodega sõideti mööda haiglast, kus arstid ja meditsiinipersonal võitlemas paljude Eesti perede liikmete elude eest. Väljas tuututamas haiglaakende alt need, kes teatasid, et koroonat pole olemas. EKRE ideoloog, kes vahel kileviineriks riietatuna tööle tulnud, esinemas peaesinejana.
EKRE pearünnak tuleb sel sügisel käsikäes vaktsiinivastaste, hügieenieitajatega. Rünnaku siht on poliitiliselt Reformierakond, laiemalt vastasseis oma riigiga. Põhisõnumid juba kostuvad. See, et vaktsineeritutel on vabadus, sõnastub Helmede doktriinis koroonatotalitarismiks. EKRE seisab nendega, kes peavad veidi ebamugavaks teiste kaitseks maski kanda või vaktsineerida, et haiglakoht oleks võtta vanaemale, kes seda vajab näiteks puusale ja plaaniliselt. Mitte vaktsiinieitajale, kes ülbusest peab võitlema järgmisena hingamisraskustega.
Arvestades teema potentsiaali riike ja rahvaid lõhestada, tasub olla valmis eluülikooli kursusetööna sündivateks katseteks sel teemal teaduse, meditsiini ning avaliku võimu ja selle kandjatega vastasseisu otsida. Martin Helme sõnum, et hügieenireeglid pole täitmiseks oli algus, kuid mitte selle lõpp.
Järele mõeldes, kas poleks õige hoopis selle vastukaaluks öelda, et ka kaubanduskeskustesse aega veetma minna on põhjust neil, kes vaktsineeritud. Nagu saab ka valimistel teha piirkonnas, kus riiklikud eesmärgid, 70% näiteks, vaktsineerimises saavutamata vaid e-valimised, et nakatumist kontrollida. Arutaks hoopis sedapidi? Ühiskonna enamusele, kes ei pea paljuks teisi ja ennast hoida vabaduse nimel, on hügieenieitajate enesekeskset käratsemist sama vähe vaja kui külmlaol huugavat põrandakütet.
Lasteaiast eestikeelne õpe, kohatasu kaotame, pensionäridele aktiivsuskonto 200 euroga aastas
Mis puutub see eelnev kohalike omavalitsuste valimistesse? Väga puutub. Sest kui Tallinn oleks juhitud nagu Tartu, oleks sügis kergem kogu riigile. Eriti Tallinna inimestele, sõltumata emakeelest, kes täna viletsa administratsiooni pärast kaitseta ja peavad piiranguid ootama. Lugedes isehakanud viroloogide pooltõdesid.
Või kui see vaktsiinivastaste ja valeinfo ööpäevaringne tõrvik jääks vahel läitmata, saaks me Tallinna valimistel rääkida kohalikus elus olulisest. Näiteks sellest, miks tahame, et riigikeelne haridus algaks juba lasteaiast ja lasteia kohatasu kaoks. Alushariduse eest makstav 71 eurot kuus ja 854 eurot aastas on suur raha, mis perele ära kulub. Kui haridus on ühtne, olgu ka kohatasu kadunud.
Või miks teeme peale mandaadi saamist vanaduspensionäridele aktiivsuskonto 200 eurot aastas enda aktiivsete tegevuste jaoks. Ning kuidas see, kui kohalik inimene saab raha viia kriisis kannatada saanud Tallinna kandi ettevõtlusesse, aitab piirkonnal, kus sünnib pool lisandväärtusest paremini hakkama saada.
Rääkida oleks veel paljust. Kliimapoliitikast, nutikatest lahendustest. Või kuidas saada lapsed ise liikuma, et emme ja issi poleks autojuhi rollis. Tänase linnajuhtimisega ei usaldaks isegi hokivarustuses Jürgen Ligi rattaga linnaliiklusesse saata, rääkimata lastest, kes võiks ise kooli ja trenni saada.
Kokkuvõte on lihtne – tänane pealinna juhtimine ei ole õnnestunud olulises, panna linn tööle inimeste heaks. Ilus pilt ja sorav jutt võib petta, täpsemalt sellega linnavõimu massiivne suhtekorraldus tegelebki maksumaksja taskust. Tallinna kodanikud väärivad paremat – linna, mis töötab nende heaks.
*Lugu ilmus algselt Eesti Päevalehes: https://epl.delfi.ee/artikkel/94364785/kohalik-tegija-kristen-michal-ekr…