Eesti vanasõna ütleb, et rege tuleb rautada suvel ja vankrit talvel. Teisisõnu tasub võimalikeks raskusteks valmistuda enne, kui need käes on. Sama põhimõte kehtib ka saabuva talve ja energiahindade kohta.
Me ei tea veel, kui külmaks talv kujuneb või milliseks kujunevad elektri- ja küttearved. Maailma energiahindu me muuta ei saa, aga saame teha ettevalmistusi, et võimalik hinnatõus ei tabaks meid ootamatult.
Esiteks on oluline öelda, et me ei prognoosi Eestile talveks energia puudujääki. Elektri- ja gaasivarustus on tagatud, kuid see ei tähenda, et energia hind ei võiks ajutiselt väga kõrgeks tõusta.
Ebakindluse peamine põhjus on olukord rahvusvahelisel energiaturul. Lähis-Ida konflikt ja häired Hormuzi väina kaudu liikuvates gaasitarnetes mõjutavad kogu maailma gaasiturgu. Kuigi Eesti gaasitarned ei tule otse Hormuzi väina kaudu, konkureerib Euroopa gaasi pärast teiste maailma piirkondadega ja hinnamõju jõuab paratamatult meieni.
Olukorra muudab keerulisemaks Euroopa tavapärasest väiksemad gaasivarud. Euroopa gaasivõrguettevõtjate ühenduse ENTSOG andmetel olid Euroopa Liidu gaasihoidlad oktoobri alguses täidetud 72% ulatuses, aasta varem oli see näitaja 83%. See ei tähenda, et gaas peaks talvel otsa saama, kuid vähendab võimalusi ootamatute tarneraskuste või pika külmaperioodiga toime tulla ilma täiendava hinnasurveta.
Elektri puhul sõltub palju ka ilmast. Külmade ilmadega kasvab tarbimine, samal ajal mõjutavad elektrihinda tuuleolud, Põhjamaade hüdroenergia kättesaadavus ning elektrijaamade ja välisühenduste töö. Praegu ei tea keegi täpselt, milliseks talv kujuneb, aga tark on valmis olla.
Igaüks saab valmistuda
Mida saab iga tarbija ise ära teha? Mõistlik on vaadata üle oma elektrileping, eelmise talve energiatarbimine ja küttesüsteem.
Elektriga kütvad kodutarbijad kasutavad novembri algusest veebruari lõpuni vähemalt 45% kogu aasta elektrist. Gaasiga kodu kütvatel inimestel langeb samale perioodile vähemalt pool aastasest tarbimisest.
Isegi üsna väike hinnamuutus mõjutab seetõttu kodusid erinevalt. Näiteks viie sendi võrra kõrgem elektrienergia kilovatt-tunni hind tähendab 250 kWh kuutarbimise korral 12,50 eurot lisakulu enne käibemaksu. Kui elektriga köetav kodu tarbib külmal kuul 1500 kWh, on sama hinnavahe mõju juba 75 eurot.
Seetõttu tasub läbi mõelda, milline elektripakett vastab kõige paremini pere vajadustele ja võimalustele.
Fikseeritud hinnaga pakett annab kindluse, et elektrienergia kilovatt-tunni hind on kokkulepitud perioodil teada. See võib sobida inimesele, kelle jaoks on oluline arvete etteaimatavus või kellel pole võimalik oma tarbimist odavamatele tundidele suunata. Samas on fikseeritud pakettide hinnad viimastel nädalatel tõusnud, mistõttu tasub enne otsustamist suhelda elektrimüüjatega ja võrrelda pakkumisi.
Börsipakett võib seevastu olla sobivam neile, kes saavad oma tarbimist juhtida. Näiteks ajastada vee soojendamist, elektriauto laadimist või muid suurema elektrikuluga tegevusi odavamatele tundidele. Arvestama peab aga sellega, et külmadel ja tuulevaestel päevadel võib börsihind järsult tõusta. Igaüks peab oma riskitaluvust ise hindama.
Olen ka ise sel sügisel teenusepakkujatega suhelnud, eri võimalusi võrrelnud ja otsustanud oma kodus elektrihinna talvekuudeks fikseerida. See oli minu pere tarbimisharjumusi arvestades sobivam valik.
Riik peab olema valmis reageerima
Nii nagu tarbijad saavad oma kodudes talveks valmistuda, teeb seda ka vastutustundlik valitsus. Seetõttu andsin juba oktoobri alguses valitsusele ülevaate energiaturu olukorrast, eelseisvatest riskidest ja võimalustest, kuidas vajadusel kõrgete elektrihindade mõju kodutarbijatele leevendada.
Maailmaturu gaasihinda ega Eesti talveilma valitsus mõjutada ei saa, kuigi poliitilises debatis pannakse vahel seegi valitsuse vastutusele. Küll aga saame läbi mõelda, kuidas inimesi aidata, kui energiahinnad peaksid erakordselt kõrgele tõusma.
Ühe võimalusena oleme arutanud kodutarbijatele võrgutasu osalist kompenseerimist. Elektriarve ei koosne üksnes elektrienergia hinnast. Sellele lisanduvad võrguteenus, erinevad tasud ja maksud.
Võrgutasu osaline hüvitamine oleks üks lihtsamini rakendatavaid lahendusi, sest selle mõju jõuaks tarbijani arve kaudu ning inimesed ei peaks eraldi toetust taotlema.
Kaaluda saab ka taastuvenergia tasu või elektrienergia hinna osalist kompenseerimist. Igal meetmel on erinev mõju nii tarbijatele, riigieelarvele kui ka energiaturu toimimisele.
Hetkel töötamegi välja võimalikke meetmeid. Otsustada tuleb nii meetmete ulatus, tingimused kui ka rahastamine. Selleks teeme vajalikud arvutused ja valmistame ette eri stsenaariumid, et vajaduse tekkimisel saaks valitsus kiiresti reageerida.
Seejuures peame arvestama, et kompenseerimiseks kuluv raha tuleb lõpuks riigieelarvest ehk meie kui maksumaksjate taskust. Energiahinna kompensatsioon ei ole kellegi esimene valik.
Mõistlikum oleks see raha investeerida rohkemate võimsuste lisamiseks või efektiivsuse tõstmiseks, mida on juba tehtud ja teeme ka edaspidi. Paraku ei sõltu kõik meist. Maailmaturul toimuvat me juhtida ei saa, kuid saame otsustada, kuidas selle mõju Eesti inimestele leevendada.
Samuti ei tohi unustada neid peresid, kelle jaoks on elektri- ja küttearvete tasumine keeruline juba tavapärase hinnataseme juures. Nende abistamiseks on olemas toimetulekutoetus, mille arvestamisel võetakse kehtestatud piirides arvesse ka eluasemekulusid, sealhulgas elektrit ja kütet. Abi vajaval inimesel tasub pöörduda oma kohaliku omavalitsuse poole.
Valmistuvad ka energiaettevõtted
Elektrihinna kõrval peame arvestama kaugkütte ja gaasi hinnaga. Siin sõltub mõju palju sellest, millist kütust konkreetne soojatootja kasutab. Paljud Eesti kaugküttepiirkonnad on viimastel aastatel läinud üle kohalikule biomassile ja teistele energiaallikatele, mistõttu ei sõltu nende soojuse hind enam nii otseselt maailmaturu gaasihinnast.
Samas on piirkondi, kus gaasil on endiselt oluline roll. Seetõttu on Narva ja Tallinna soojatootjad valmistunud võimaluseks kasutada vajadusel alternatiivset kütust. Keskkonnaamet on andnud Enefit Powerile Narvas ja Utilitasele Mustamäel ajutised erandid põlevkiviõli kasutamiseks kindlatel tingimustel, kui gaasivarustus peaks ohtu sattuma.
Sellised erandid on mõeldud eelkõige kaugkütte talviste hinna- ja tarneriskide maandamiseks. Tarbijale tähendab see eelkõige suuremat kindlust. Soojatootja saab kütust vahetada siis, kui gaas peaks muutuma väga kalliks või on probleem kättesaadavusega. See on erandlik ja lühiajaline meede.
Pikemas vaates aitab meid kõige rohkem see, kui toodame Eestis rohkem puhast elektrit ning sõltume vähem kallist imporditud energiast. Selleks vajame juurde nii tuule- ja päikeseenergiat, salvestusvõimalusi kui ka juhitavaid tootmisvõimsusi.
Samuti teeme ettevalmistusi tuumaenergia kasutuselevõtuks. Oluline on ka jätkata hoonete energiatõhususe parandamist, sest vähem energiat kulutav kodu on hinnatõusude suhtes vähem haavatav.
Kõrgete hindade ajutine kompenseerimine võib olla vajalik, kuid see ei asenda uute tootmisvõimsuste rajamist ega kodude energiatõhusamaks muutmist.
Me ei tea täna, kas ees ootab erakordselt külm talv või kujunevad energiaarved tavapäraseks. Küll aga teame, et talv tuleb ja tark on varakult valmistuda. Inimesed saavad üle vaadata oma tarbimise ja lepingud, energiaettevõtted peavad tagama tootmisvalmiduse ning riigil tuleb olla valmis inimesi vajadusel aitama.