Eestlased on usuleige rahvas, enamik Eesti elanikest ei pea end ühegi religiooni või usu järgijaks. Imedesse suhtume terve talupojamõistusega, ennustusi ja horoskoope võtame meelelahutusena. Viimase aja huvitav nähtus on ka ebausk või usuleigus meie majanduse kasvu. Toon välja viis majandusmärki, mis viitavad, et oleme kõige ebausklikum rahvas Euroopas.
Usume, et kui majandus langeb, on see karm reaalsus ja kellegi konkreetse süü. Kui majandus kasvab, siis on see statistiline erand. Kui hinnad tõusevad, on see maksude süü. Kui hinnad langevad, siis on see ajutine nähtus ja tarbija seda ei tunne.
Kohati mõistan ja aiman, kust see ohtlik ebausk tuleb. Keerulised aastad majanduses ja julgeolekus on teinud meid ettevaatlikuks. Oleme saanud mitu rasket lööki järjest: kiire hinnatõus, kõrged intressid, sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas, jahtunud eksporditurud. Nimekiri on pikk, aga see on uus maailm, kus peame õppima elama.
Kõik need järjestikused kriisid on kaasa toonud kuhjaga ebakindlust ja tekitanud kummalise olukorra, kus majandus on viimaks kasvule pööranud ja positiivseid märke on nüüdseks arvestatav hulk, aga neid kinnitavaid numbrilisi fakte ei usuta. See on hookuspookus.
Viis märki
Esimene positiivne märk: Eesti majandus kasvab. Selle aasta esimeses kvartalis kasvas majandus 2,4 protsenti. Euroopa Liidu keskmine oli samal ajal 0,7 protsenti ja euroala keskmine 0,3 protsenti. Kvartaalses võrdluses oli Eesti kasv Euroopa Liidus teine, Taani järel.
Ka hinnatõus on rahunenud. Juunis langesid hinnad võrreldes maiga 0,5 protsenti ning aastane inflatsioon oli 2,3 protsenti. Esialgsetel andmetel oli Eesti hinnakasv euroala madalaimate seas teisel kohal, Leedul seevastu 5,5 protsendiga kiireim. Nii madalat aastast hinnatõusu nägime Eestis viimati 2021. aasta kevadel. Lisaks odavnesid aastaga Eestis toit ja mittealkohoolsed joogid 1,5 protsenti ning riided ja jalatsid 6,3 protsenti. Selle perioodi sisse jääb ka eelmise aasta juuli käibemaksu tõus, mis tõestab, et maksumäärast rohkem mõjutavad meie hindu maailmaturu hinnad ja nõudluse suurus.
Tööturg on meil kõigest hoolimata püsinud tugev. Registreeritud tööpuuduse määr on viimase seitsme juunikuu madalaim. Kui majandus oleks sellises seisus, nagu suurimad ebausksed väidavad, peaks ka tööturu seis vastavaid häiresignaale andma. Murekoht on muidugi noorte töötus, mis küll on aastaga vähenenud ja toonud meid edetabeli tipust allapoole, kuid noorte tööturule aitamine vajab jätkuvalt tähelepanu.
Häid märke leidub ka inimeste tarbimises ja reisimises. Jaekaubanduse esimese viie kuu keskmine kasvutempo oli neli protsenti. Tallinna lennujaam püstitab reisijate arvuga uusi rekordeid. Mais läbis Tallinna lennujaama 354 000 reisijat, mis on läbi aegade suurim ühes kuus teenindatud reisijate arv. Suvitajatele on hea uudis ka see, et Finnair avas uue otseliini Kuressaare ja Helsingi vahel.
Balti maavõistluse fännidele on mul samuti häid või siis halbu uudiseid, kellele kuidas. Nimelt tõusis Eesti Lausanne’i Ülikooli IMD konkurentsivõime edetabelis aastaga viie koha võrra ning on Balti riikide seas taas kõrgeimal positsioonil. Lätil väike tõus, Leedul suur langus. Metodoloogia üle võib vaielda, aga huvitaval kombel tsiteeriti samu edetabeleid rasketel aegadel suure innuga, nüüd aga vaikus.
Usk toob tugevama kasvu
Nende näitajatega ei taha ma majanduse seisu ilusaks rääkida. Seda ei tohigi teha. Ma tuginen andmetele ja numbritele, mis on tõesed siis, kui meil läheb halvemini, aga sama tõesed ka siis, kui meil läheb hästi.
Eesti majandusel on endiselt ka mitmeid tõsiseid ja tegelikke väljakutseid. Tootlikkus peab kasvama, eksport vajab uusi turge, energiahinnad peavad püsima konkurentsivõimelised ja ettevõtjad vajavad vähem tarbetuid takistusi ja rohkem kindlust, et otsuseid saab teha pikema vaatega.
Eestlased on läbi ajaloo olnud üsna praktiline rahvas. Me ei oota imesid, vaid teeme tööd. Just seda vajab ka Eesti majandus praegu. Aga julgeme rohkem uskuda, siis saab ka majanduskasv tugevam. Majanduslik ebausk meile investeeringuid ei too, töökohti ei loo ja inimeste jõukust ei kasvata.