Reformierakonna juhatus toetab Eesti Panga ettepanekut vastutustundlikus rahanduspoliitikas kokku leppida, tehes ettepaneku teistele erakondadele vähendada eelarvedefitsiiti igal aastal 0,5% võrra ja seades laenukoormuse tasemeks 30%. Sellega püsime Euroopa Liidu väikseima laenukoormusega riigina.
Eesti seisab ajas, kus riigi julgeolek ja kaitsevõime on eksistentsiaalse tähtsusega. Viimastel aastatel oleme pidanud tegema suuri lisakulutusi riigikaitsele, sest seda nõuab julgeolekuolukord meie ümber. Selles küsimuses peab olema selge ühiskondlik kokkulepe: Eesti kaitsekulutuste arvelt me kokku hoidma ei hakka.
Samas tähendab vastutustundlik riigijuhtimine ka seda, et vaatame kaugemale kui järgmine eelarveaasta. Meie kohustus on tagada, et Eesti riik oleks tugev mitte ainult täna, vaid ka viie, kümne ja kahekümne aasta pärast. Tugev riik vajab tugevat kaitset, kuid samamoodi vajab ta korras rahandust.
Seetõttu kutsume kõiki Eesti erakondi üles toetama eesmärki vähendada riigieelarve puudujääki järk-järgult ja läbimõeldult. Järgmisel aastal võtame eesmärgiks, et puudujääk võib ulatuda 4 protsendini SKP-st, siis tuleb liikuda edasi sama sammuga defitsiidi vähendamisel: 2028. aastal 3,5 protsendini, seejärel 3 protsendini ning edasi maksimaalselt 2,5 protsendini SKP-st.
See tähendab kokkuhoidu, aga mitte riigi toimimise halvamist. See tähendab vastutustundlikku ja süsteemset tööd: igal aastal tuleb leida võimalusi teha riiki tõhusamaks, kulutada maksumaksja raha targemalt, loobuda kulutustest, mis ei ole enam vältimatud, ning viia riigi tulud ja kulud samm-sammult paremasse tasakaalu.
Iga pere teab, et pikalt ei saa kulutada rohkem, kui sisse tuleb. Sama põhimõte kehtib ka riigi kohta. Mõistlik laenamine võib kriisides olla vajalik, kuid püsiv ja kasvav puudujääk ei saa saada uueks normaalsuseks.
Sammhaaval tegutsedes on võimalik piirata Eesti võlakoormuse kasvu juba lähiaastatel ning pikemas vaates jõuda olukorda, kus riigivõlg stabiliseerub 30 protsendi juurde SKP-st. Nii jääb Eesti jätkuvalt Euroopa Liidu madalama võlakoormusega riikide tippu. See ei juhtu üleöö ning see ei sünni ilma keeruliste otsusteta, kuid just seetõttu tuleb need otsused teha ausalt, avatult ja erakondade üleselt.
Tugev riigirahandus annab Eestile kindlustunde. Kindlustunde, et tuleme toime ka järgmise kriisi, majanduslanguse või julgeolekušoki ajal. Kindlustunde, et vajaduse korral on riigil olemas võimalused oma inimesi kaitsta, toetada ja aidata.
Riigirahanduse jätkusuutlikkus ei ole eesmärk omaette. See on vastutus Eesti inimeste, meie laste ja tulevaste põlvkondade ees. Eesti julgeolek, majanduslik kindlus ja inimeste heaolu vajavad kõik sama alust: riiki, mis suudab oma lubadusi täita.
Kutsume kõiki Eesti erakondi üles jätma kõrvale lühiajalise poliitilise kasu ja toetama vastutustundlikku plaani riigieelarve puudujäägi vähendamiseks. Eesti vajab kokkulepet, et me ei ela tulevaste põlvkondade arvelt, vaid ehitame neile tugevama, kaitstuma ja rahaliselt kindlama riigi.