Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul annab täna vastu võetud nõusolekuseadus ühiskonnale sõnumi, et seksuaalsuhe peab põhinema vabatahtlikul nõusolekul, mitte hirmul, survel või eeldusel.
„Nõusolekuseaduse mõte on tegelikult väga lihtne: seksuaalsuhe peab põhinema vabatahtlikul nõusolekul. Vaikimine ei tähenda automaatselt nõusolekut, samuti ei anna varasem suhe või abielu kellelegi õigust eeldada nõusolekut tulevikus. Igal inimesel on õigus oma tahet väljendada ja seda igal hetkel ka muuta,“ ütles Timpson.
Õiguskomisjoni esimees rõhutas, et karistusõigus ei ole kunagi ainult tehniline normikogu, vaid väljendab ka ühiskonna väärtushinnanguid. „Karistusõigus ütleb, millist käitumist riik peab lubamatuks ja millist väärikust riik kaitseb. Nõusolekupõhine käsitlus annab selge sõnumi, et intiimsus ilma vabatahtliku nõusolekuta ei ole aktsepteeritav ning inimese tahe ja autonoomia väärivad austust,“ märkis ta.
Timpsoni sõnul aitab nõusolekuseadus muuta ka menetluskultuuri. „Fookus ei peaks olema sellel, miks ohver ei võidelnud, vaid sellel, kas teine inimene oli tegelikult nõus. See aitab vähendada ohvri süüdistamist, julgustab rohkem inimesi abi otsima ja kuriteost teatama ning annab ühiskonnale parema arusaama sellest, milline käitumine on lubamatu,“ lisas ta.