Riigikogu lähisuhtevägivalla ja naistevastase vägivalla lõpetamise toetusrühma esimehe Timo Suslovi sõnul annab täna parlamendis teise lugemise läbinud nõusolekuseadus ühiskonnale sõnumi, et seksuaalsuhted peavad põhinema vabatahtlikul nõusolekul ja vastastikusel austusel.
„Nõusolekuseaduse põhimõte on lihtne: seksuaalsuhe peab põhinema vabatahtlikul nõusolekul. Küsimus ei ole selles, kas inimene suutis piisavalt vastu hakata, vaid selles, kas ta soovis seksuaalvahekorras osaleda. Vastutus lasub inimesel, kes algatab intiimse kontakti ja peab veenduma, et teine pool seda soovib,“ ütles Suslov.
Tema sõnul püüavad osad riigikogu opositsioonipoliitikud nõusolekupõhist käsitlust naeruvääristada juttudega allkirjastatud lepingutest või bürokraatlikust romantikast, kuid tegelikult tähendab see üksnes austust teise inimese tahte vastu.
„Enamik inimesi lähtub oma suhetes sellest põhimõttest juba praegu. Nad tunnetavad, küsivad, märkavad ja hoolivad. Seadus ei loo uut käitumisreeglit, vaid annab sellele arusaamale selgema õigusliku ja väärtusliku raami,“ märkis Suslov.
Tema sõnul ei määra seadused üksnes seda, mis on lubatud ja mis keelatud, vaid kujundavad ka ühiskondlikke norme ja hoiakuid.
„Nii nagu aastate jooksul muutus ühiskonna suhtumine perevägivalda, aitab ka nõusolekupõhine lähenemine kujundada arusaama sellest, et austus, vastutus ja teise inimese piiridega arvestamine on iga terve suhte loomulik osa. Seetõttu on selle eelnõu tähendus laiem kui üksnes muudatus karistusseadustikus,“ ütles Suslov.