Riigikogu võttis vastu õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused, millega muutub õppelaenu saamine noortele lihtsamaks, laenutingimused soodsamaks ning tagasimaksmine paindlikumaks.
Riigikogu kultuurikomisjoni liikme ja eelnõu juhtivmenetleja Margit Sutropi sõnul on muudatuste eesmärk anda tudengitele paremad võimalused õppimisele keskenduda.
„Meie tudengid töötavad Euroopa keskmisest rohkem ning sageli mitte selleks, et endale luksust lubada, vaid selleks, et katta oma igapäevased elamiskulud. Kui õppimise kõrvalt tuleb teha peaaegu täiskohaga tööd, kannatavad õpitulemused, vaimne tervis ja lõpuks ka kogu ühiskond. Soovime, et tulevastel õpetajatel, arstidel, inseneridel ja teadlastel oleks võimalik rohkem õppimisele pühenduda,“ ütles Sutrop.
Tema sõnul kasutab õppelaenu praegu vaid ligikaudu 1800 üliõpilast aastas ehk umbes neli protsenti võimalikest laenusaajatest, mis näitab, et senine süsteem oli ajale jalgu jäänud.
Seadus toob kaasa kolm olulist muudatust. Alates 2026. aasta septembrist kaob õppelaenu taotlemisel käendaja või kinnisvaratagatise nõue. Õppelaenu kommertsintress langeb seniselt kuni kolmelt protsendilt kuni 1,5 protsendini, millele lisandub kuue kuu euribor. Samuti pikeneb õppelaenu tagasimakseperiood maksimaalselt 20 aastalt 25 aastani.
„Käendaja nõude kaotamine avab õppelaenu võimaluse ka neile noortele, kellel seni ei olnud võimalik sobivat käendajat leida. Pikem tagasimakseaeg ja soodsamad tingimused tähendavad lõpetajatele väiksemat finantskoormust tööelu alustamisel,“ märkis Sutrop.
Tema sõnul aitab seadus vähendada tarbetuid tõkkeid ning muuta kõrghariduse omandamise kättesaadavamaks.