Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Mati Raidma sõnul tugevdab täna Riigikogus vastu võetud kriisiolukorra ja riigikaitse seadus Eesti valmisolekut tulla toime nii ulatuslike elektrikatkestuste, tormide ja küberrünnakute kui ka julgeolekuohtude ning sõjaliste kriisidega. Väliskomisjoni liikme Eerik-Niiles Krossi hinnangul on kahetsusväärne, et osa opositsioonierakondi otsustas nii olulise eelnõu puhul jääda päevapoliitilise vastandumise juurde.
Raidma sõnul koondab seadus ühtseks tervikuks seni eraldi olnud hädaolukorda, erakorralist seisukorda ja sõjaseisukorda puudutavad seadused ning loob arusaadavama süsteemi kriisideks valmistumiseks ja nende lahendamiseks. „Inimese jaoks tähendab see eelkõige suuremat kindlustunnet, et kriisi korral teavad riik, omavalitsused ja elutähtsate teenuste osutajad täpselt, mida nad peavad tegema ning vajalik abi jõuab inimesteni kiiremini,“ ütles Raidma.
Tema sõnul on tegemist pikaajalise töö tulemusega. „Riigikaitseõiguse revisjoniga alustati juba 2015. aastal ning 2022. aastal laiendati see kogu kriisiõigusele. Käesolev eelnõu on küpsenud aastaid ning riigikaitsekomisjon arutas seda viimase kaheksa kuu jooksul kokku 15 istungil,“ märkis Raidma.
Mati Raidma rõhutas, et viimaste aastate kogemused on näidanud vajadust vaadata riigikaitset senisest laiemalt. „COVID-19 pandeemia, Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas ja kasvavad hübriidohud on näidanud, et klassikalisest arusaamast riigikaitse olemuse kirjeldamisel ja reguleerimisel enam ei piisa. Niinimetatud tsiviilmaailm ei ole enam kaasaegses riigikaitses toetavas rollis, vaid vahetu osaleja, kelle toimevõimest ja suutlikkusest sõltub väga palju. Lai riigikaitse ei ole enam ainult deklaratsioon või projekt, vaid saab nüüd ka Eesti seadusruumis konkreetse sisu,“ ütles ta.
Tema sõnul muudab uus seadus kriiside lahendamise loogika lihtsamaks ja selgemaks. „Praktikas tähendab see, et riigi, omavalitsuste, ametiasutuste ja ettevõtete rollid on senisest täpsemalt paigas. Omavalitsused peavad olema valmis tagama inimestele hädavajalikud teenused, nagu veevarustus, küte ja teede korrashoid, samuti toetama vajadusel evakuatsiooni korraldamist. Riigi erinevad asutused tegutsevad ühise plaani järgi ning kriitilise tähtsusega ettevõtted peavad kriisideks paremini valmistuma. See aitab vähendada segadust ja parandada koostööd olukordades, kus iga tund võib olla määrava tähtsusega,“ selgitas Raidma.
Riigikogu väliskomisjoni liikme Eerik-Niiles Krossi sõnul on seadus süsteemkriitiliselt vajalik samm Eesti õigusruumi kaasajastamisel, et see vastaks suurenenud julgeolekuohtudele ja laiapindse riigikaitse vajadustele.
„Selle seaduse eesmärk on saavutada õigusselgus erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra oludes. Seadus suurendab Eesti kriisikindlust ja aitab tagada, et riik, omavalitsused, ettevõtted ja elutähtsate teenuste osutajad suudaksid kriisiolukordadele kiiremini ja tõhusamalt reageerida. Julgeolekuolukord Euroopas on põhimõtteliselt muutunud ning Eesti õigusruum peab vastama laiapindse riigikaitse ja aktiivse kaitsehoiaku vajadusetele. Meil ei ole luksust valmistuda eilseteks kriisideks,“ ütles Kross.
Krossi sõnul on kahetsusväärne, et osa opositsioonierakondi otsustas nii olulise eelnõu puhul jääda päevapoliitilise vastandumise juurde.
„Eriti kurvastab mind, et EKRE kõrval hääletas seaduse vastu ka Isamaa. Riigikaitse on valdkond, kus eestimeelsed jõud on alati otsinud ja leidnud ühisosa, ja proovinud vältida poliitiliste punktide noppimist. See seadus ei ole mitte kellegi erakondlik projekt, vaid mitmeaastase ühispingutuse tulemus, mille käigus vaieldi kõikvõimalike osapooltega mitu korda läbi kõik üksikasjad. Enne kolmandat lugemist äkki hakata veiderdama on karjapoisi käitumine,“ ütles Kross.