Riigikogu võttis vastu kaitseväeteenistuse seaduse muudatused, mille kohaselt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused alates 2027. aasta algusest valdama eesti keelt vähemalt B1-tasemel.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Alar Lanemani sõnul parandab see samm väljaõppe kvaliteeti ja tugevdab Eesti kaitsevõimet.
“Kaitsevägi ei ole keeltekool, kaitsevägi kaitseb riiki. Selleks peab iga ajateenija mõistma käsku, väljaõpet ja oma kaaslasi esimesest päevast. Õppustel ega lahinguolukorras ei tohi tekkida hetke, kus käsk jääb arusaamatuks või ohutusnõue tõlkimata,” ütles Laneman.
Tema sõnul ei ole riigikeele oskus pelgalt formaalne nõue, vaid otseselt seotud ohutuse ja üksuste toimimisvõimega.
„Julgeolekuolukord meie piiride taga on selline, et me ei saa endale lubada olukorda, kus osa väljaõppest jääb sisuliselt omandamata, sest vajalikust infost ei saada aru,“ märkis Laneman.
Laneman rõhutas, et seadusemuudatus käib käsikäes eestikeelsele haridusele üleminekuga. „Need kaks reformi toetavad teineteist. Eestikeelne haridus annab igale noorele võimaluse osaleda täies ulatuses mitte ainult riigikaitses, vaid ka tööelus ja ühiskonnas,” sõnas Laneman.