Taristu terviklik arendamine eeldab pika vaatega otsuseid, valmis projekte ja stabiilset rahastust. Just seda teehoiukava pakubki – selget suunda, mille järgi saab Eesti teed päriselt valmis ehitada. See ei ole valimislubadus ega muinasjutt, vaid eelmisel aastal riigieelarvega kinnitatud plaan, kirjutab taristuminister Kuldar Leis.
Tänavu suunab riik teehoidu 281 miljonit eurot. Seda on üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal. Järgmise nelja aasta jooksul suuname teedesse kokku üle miljardi euro. Sellest märkimisväärse osa moodustab mootorsõidukimaksu tulu, keskmiselt 85 miljonit eurot aastas. Just selline püsiv rahastus võimaldab teha pika vaatega otsuseid.
Nende otsuste tulemusel käivitame sel aastal taasiseseisvunud Eesti suurima neljarajaliste maanteede ehitusprogrammi. Järgneva nelja aasta jooksul ehitame Pärnu suunal ligi 45 kilomeetrit ja Tartu suunal 20 kilomeetrit neljarajalisi teid. Kokku üle 65 kilomeetri. Nii suurt mahtu ei ole neljarajaliste teede puhul varem korraga töös olnud. Lisaks remondime järgneva nelja aasta jooksul üle 180 kilomeetri maanteid üle Eesti.
Olgu mainitud, et Eestis kuulub maanteede põhivõrku 353 kilomeetrit teid ning suur osa töödest on tehtud või käimas. 133 kilomeetrit vastab juba nõuetele, 65 kilomeetrit – nagu öeldud – on järgnevatel aastatel ehituses ning 121 kilomeetri puhul taotleme põhjendatult pikendust, sest liiklussagedus jääb alla 10 000 sõiduki ööpäevas.
Ka Eesti Taristuehituse Liidu juht Tarmo Trei sõnas hiljuti, et ehitusturul on tekkinud tänu valitsuse otsustele mõõdukas optimism, kuid selle hoidmiseks on vaja stabiilset ja pikaajalist plaani taristuehitajatele. Sama ütlevad teised ettevõtjad: ilma pikema suunata kaob tööjõud, investeeringud ja lõpuks ka võimekus ehitada.
Lähiaastate 65 kilomeetri ehitusteks on Transpordiametil projektid olemas ning valdava osa ülejäänud lõikudele on eelprojektid valmis või lähiajal valmimas. 2030. aastatest edasi jäävate lõikude jaoks tehakse neid täpsemaks ehitustegevuse alustamise eel. Mõistlik taristuplaneerimine tähendabki, et projekt valmib ligi kaks aastat enne ehitust. Vastasel juhul tuleb seda pidevalt ümber teha, sest vajadused, keskkond ja nõuded muutuvad.
Viimane suurem läbimurre neljarajaliste teede ehituses toimus samuti Reformierakonna eestvedamisel. 2016. aastal tehti otsus ehitada Tartu suunal Kose–Mäo lõik neljarajaliseks. EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsustes neljarajaliste teede ehitust edasi ei tehtud. Sealt edasi muutusid eelarvevalikud keerulisemaks mitmete enneolematute kriiside tõttu. Ülemaailmne pandeemia, täiemahuline sõda Euroopas ja sellega kaasnenud energiakriis mõjutasid paratamatult investeeringuid kõigis valdkondades, mitte ainult teedeehituses.
Nüüd oleme rahastuse uuesti kasvule pööranud ja toonud neljarajaliste teede ehituse tagasi fookusesse. Seekord mitte üksikute lõikude kaupa, vaid tervikut silmas pidades.
Siin on oluline roll ka Euroopa rahastusel. Suur osa põhimaanteedest on tehtud Euroopa Liidu toel ning ka järgmise Euroopa rahastuse suhtes on põhjust olla optimistlik. Uus Euroopa Liidu eelarveperiood algab 2028. aastal ning Komisjoni ettepanek näeb ette transpordirahastuse kahekordistamist ja sõjalise liikuvuse eelarve kümnekordistamist.
Rõhutan, et taristut ei ehitata ühe eelarve ega ühe valimistsükli järgi. See eeldab järjepidevust ja valmisolekut vaadata kaugemale. Ilma pika vaateta jäämegi remontima üksikuid lõike ja sõidame edasi samas rütmis nagu oleme sõitnud alates 1990. aastatest. Uue teehoiukava mõte on murda see muster: siduda rahastus, projektid ja ajakava lõpuks üheks tervikuks.