Õnne Pillak: Jüri, maksulangetus ei ole silmamoondustrikk. See jätabki inimestele palgapäeval rohkem raha kätte
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak toob välja, et endine peaminister Jüri Ratas seab Eesti Päevalehe arvamusloos kahtluse alla, kas tuleval aastal jõustuv maksulangetus ikka suurendab inimeste sissetulekuid. Vaatame siis lähemalt, nagu Ratas soovitab.
Tõsiasi on, et tuhande astmeline maksuküür ehk sisuliselt astmeline tulumaks karistab kõige enam keskklassi – maksumaksjaid, kelle sissetulek jääb 1200 ja 2100 euro vahele. Ja ometi sõdivad EKREIKE poliitikud tulihingeliselt just nende inimeste sissetuleku suurendamise vastu. Miks te ei taha, et inimestele jääb palgapäeval rohkem raha kätte?
Eesti ei võitnud Ratase kehtestatud maksuküürust, vaid lammutati lihtne ja arusaadav maksusüsteem. Kui 2018. aastal räägiti meile, kuidas maksuküür suurendab enamike tööl käivate inimeste sissetulekuid, siis seitse aastat hiljem on olukord risti vastupidine – maksuküür vähendab enamike tööinimeste sissetulekuid. Statistikaameti andmeid vaadates saab öelda, et praeguseks teenib juba üle 70 protsendi tööl käivatest inimestest üle 1200 euro.
Nii olemegi jõudnud olukorda, kus maksuküür, millest autorid ise kramplikult kinni hoiavad, karistab enamikke tööl käivatest inimestest. Järgmisel aastal maksuküüru kaotamisega saab see viga korda tehtud. Kõik, kes on pidanud vildaka süsteemi tõttu siiani oma sissetulekust märgatavalt rohkem ära maksma, seda tegema enam ei pea.
Üks lihtne näide. Kolme lapsega pere. Üks vanem on põhikooli õpetaja ja teenib 2133 euro suurust kuupalka ning teine vanem teenib Eesti keskmist palka ehk 2126 eurot. Maksuküüru kaotamine ühes tulumaksutõusu ära jätmisega jätab neile aastas 3696 eurot rohkem kätte, mida nad saavad oma pere heaks kasutada. Lisades siia veel automaksu leevenduse 100 eurot iga alaealise lapse kohta, jääb sellele perele aastas pea 4000 eurot rohkem kätte.
Erinevalt Ratasest ei pea ma 4000 eurot hookus-pookuseks. See on raha, mida sellel perel sel aastal ei ole, aga järgmisel aastal on. Nii lihtne see ongi.
Samuti oli kulutamise meistrist peaministri sulest kummaline lugeda ka kriitikat võlgu elamise kohta. Tõepoolest, võlg on võõra oma ning laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua. Ainult, et kelle peaministriks oleku ajal lõdvendati eelarvereegleid, löödi laiaks riigi reservid ja kasvatati hüppeliselt riigi võlakoormust?
Kui Taavi Rõivas peaministriametist lahkus, andis ta järgmisele valitsusele üle korras rahandusega riigi. Aastatel 2018 ja 2019 ning enne seda, kui riigi rahanduses oli hea aeg, kulutati nii, nagu homset poleks. EKREIKE valitsus ei kogunud varusid, vaid kulutas. Rekordilise, 5,2-protsendilisse eelarvepuudujääki jõuti 2020. aastal. Ja siin ei maksa süüdistada koroonakriisi, sest kuluralli algas juba varem. Aga toona see muret ei tekitanud.
Küll aga on pidanud seda võlgu kulutamist klaarima kõik järgnevad valitsused. Seda tervisekriisi ja jätkuva julgeolekukriisi kõrvalt. Tööd jätkub veel ka tulevastele valitsustele, sest teise pensionisamba lammutamise tagajärgedega alles hakkame silmitsi seisma.
Pensionitest rääkides meenus veel, kui Ratas lubas pensionäridele 100-eurost pensionitõusu, aga tulemuseks oli 7 eurot miinus maksud. Hea mees, kes lubabki, nagu mu vanaema armastas öelda.
Kuid aitab kriitikast ja tagasi alguse juurde. Järgmise aasta 1. jaanuarist maksuküür kaob. See muutus jätab inimestele rohkem raha kätte, mida nad saavad kasutada enda ja oma pere jaoks. See ei ole silmamoonutus või trikk, vaid valitsuse teadlike valikute tulemus.