Valimiste eel kasvab paanika-retoorika, mis hooldereformi puhul alusetult hirmutab eakaid ja omastehooldajaid, kirjutab sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo.
Meedias on levitatud väidet, nagu plaaniks uus valitsuskoalitsioon hooldereformi tagasi pöörata, teiste hulgas levitavad seda juhtivad sotsiaaldemokraadid. Tegemist on teadliku moonutusega, mille eesmärk on eakates ja nende lähedastes tekitada hirmu. See on poliitiline manipulatsioon haavatavamate inimeste arvelt, mis meenutab murettekitavalt EKRE tuntud taktikat – tõe väänamist, emotsioonide ekspluateerimist ja vastandumist, isegi kui see kahjustab avalikku arutelu.
Hooldereform jätkub
Koalitsioonileppes kirjas olev muudatus ei tähenda reformi lõpetamist ega toetuse kaotamist, vaid puudutab konkreetset ja kitsast tehnilist erisust, mille kaotamise nimel on kohalikud omavalitsused ja teenuse osutajad ise aastaid sõna võtnud, muuhulgas on selle vajadusele viidanud ka Riigikontroll.
Muudatus puudutab bürokraatlikku lisakohustust, mille järgi omavalitsus pidi inimese pensioni ja keskmise pensioni vahet katma sõltumata tegelikust hooldekodu kohatasust. See tähendas, et tuli maksta ka siis, kui inimesel tegelikult oli koht juba kaetud või vahendid olemas. Ja vastupidi – see ei aidanud alati neid, kel päriselt abi vaja.
Ka pärast muudatust jääb omavalitsusele kohustus aidata neid, kellel puudub piisav sissetulek. Seda nõuab juba praegu sotsiaalhoolekande seadus, mille järgi ei tohi teenuse maksumus takistada selle saamist. Tulevikus ei lähtuta enam üldisest keskmisest pensionist, vaid inimese tegelikust olukorrast. Abi ei vähene – bürokraatia väheneb.
Vastutustundetu hirmutamine
Kui poliitik väidab, et valitsus „keerab reformi tagasi“, siis see on avalikkuse teadlik eksitamine. Eriti kurb on näha, et see külvab hirmu kõige haavatavamate seas – eakate ja omastehooldajate hulgas.
Selline käitumine on kahjuks tüüpiline valimiste-eelsele paanikaretoorikale, kus sisuline arutelu asendub loosungite ja kahtluse külvamisega. Eakate usaldusega ei mängita. Nende väärikas ja toetatud elu ei tohiks olla poliitilise punktiskoori teenistuses.
Hooldereform on veel noor, aga hästi käivitunud. Tänu hooldereformile on inimeste omaosalus hooldekoduteenuse eest juba vähenenud 81%-lt 51%-le, lisandunud on 687 teenusesaajat ja 768 uut teenusekohta. Hoolduspersonali arv on kasvanud enam kui 600 inimese võrra ning palgad tõusnud kiiremini kui Eesti keskmine. Reform töötab – ja see töö jätkub. Väheoluline pole ka tõsiasi, et 2023. aastal kohalikele omavalitsustele riigieelarvest eraldatud 34 miljonit on kasvanud kiiremini ja on käesoleval aastal tõusnud 66,1 miljonini. See on võimaldanud kohalikel omavalitsustel tõsta hoolduskomponendi piirmäära ning teenuse osutajatel suurendada hooldustöötajate arvu, et tagada kvaliteetsem teenus.
2026. aastal valmib reformi rakendumise analüüs, kus pakutakse vajadusel välja ka sisulised muudatused. See ei tähenda, et juba välja tulnud kitsaskohti, mille on välja toonud Riigikontroll oma auditis hooldereformi kohta, ei peaks kiiremini parandama.