Alates 2026. aasta 1. jaanuarist kaob tulumaksustamine esimesest eurost, ettevõtete kasumit ei maksustata, ning tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni. Need muudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte ja annavad ettevõtjatele kindluse, et riik toetab majanduse elavdamist ka keerulistel aegadel, kirjutab Mart Võrklaev.
Valitsuse eelmisel nädalal heaks kiidetud maksupakett taastab maksusüsteemi loogika: alates 2026. aastast ei maksustata enam ettevõtete kasumit ega inimeste tulusid esimesest eurost. Ettevõtete tulumaks muutub taas lihtsaks ja ettevõtjasõbralikuks, maksustatakse ainult jaotatud kasumit. See tähendab, et ettevõtted saavad rahulikult tulevikku investeerida.
Reformierakonna varasem otsus kaotada tulumaks reinvesteeritud kasumilt on olnud Eesti konkurentsivõime nurgakiviks ja toonud meile majandusedu. Sotsiaaldemokraadid on seevastu aastaid püüdnud taastada klassikalist ettevõtete tulumaksu, et katta sellega aina uusi kulutusi. Kirjutasin juba eelmise valitsuse ajal, et Eesti paljukiidetud maksusüsteemi, Tax Foundationi poolt korduvalt koguni maailma konkurentsivõimelisemaks tunnistatud, ei tohiks kergekäeliselt lõhkuma minna.
Mul on hea meel, et suutsime ära hoida otsuse, mis oleks meie ettevõtlusele ja majandusele toonud pikaajalist kahju. Just nüüd on vaja toetada Eesti majandust, mis on pärast pikemat seisu pöördunud vaikselt kasvule. Valitsuse hiljutised otsused peaksid hoogustama nii ettevõtlust kui ka investeeringuid.
Ajalukku jääb ka Isamaa, Keskerakonna ja sotside poolt kehtestatud nn maksuküür. Kuigi 2023. aastal otsustati, et see kaob 2025. aastast, tuli keerulise eelarveolukorra ja kaitsekulude vajaduse tõttu selle elluviimist aasta võrra edasi lükata. Nüüd on kindel, et alates 2026. aastast maksuküür kaob ja esimesest eurost ei rakendu tulumaks töötajatele ega pensionäridele. Samuti tõuseb maksuvaba tulu 654 eurolt 700 euroni, maksuvaba tulu vanaduspensionieas on jätkuvalt kõrgem ehk 776 eurot.
Nii kaob lõplikult 2018. aastast kehtinud segane ja ebaõiglane maksuküür. Kõik need muudatused tähendavad, et enamik inimesi saab 2026. aastal oma teenitud tulust rohkem raha kätte. Rahandusministeeriumi 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt ulatub keskmine brutopalk 2026. aastal 2184 euroni. Keskmise palga saajale jääb maksumuudatuste tõttu kätte ligikaudu 125 eurot rohkem kuus ehk 1500 eurot aastas.
Näiteks teenib keskmist palka Eestis üle 16 000 õpetaja, üle 1500 päästja ja ligi 5000 politseiniku. Samuti on mõju tuntav pensionäride jaoks: kui jätta tulumaks rakendamata ka esimesest eurost, jääb keskmisele pensionärile rohkem raha kätte, kuigi täpne võit sõltub mõistagi pensioni suurusest.
Õiglane ja ühetaoline maksusüsteem suurendab inimeste usaldust riigi vastu, parandab maksukuulekust ja ergutab sisetarbimist. Muidugi ei saa me mööda vaadata keerulisest rahvusvahelisest olukorrast ja Eestit ümbritsevatest julgeolekuohtudest. Seepärast asendatakse ära jääv kaheprotsendiline julgeolekumaks ühtse 24-protsendilise käibe- ja tulumaksumääraga. Kaitsekulutused jäävad püsivalt tasemele, mis moodustab viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust, just sinna suunatakse ka maksutõusu toel kogutavad vahendid.
Samal ajal jätkub riigis ka kulude kokkuhoid ja bürokraatia vähendamine. Oleme järgmiste aastate peale kokku leppinud rohkem kui miljardi euro väärtuses kärpeid ja jätkame nulleelarve protsessiga. Selle raames vaadatakse igal aastal üle ministeeriumide kulud ja tegevused ning hinnatakse nende vajalikkust. Tulemused on juba nähtavad, kuna mitmete ministeeriumide eelarve on saanud pikaajalise, sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuva kokkuhoiu.
Oluline on märkida, et pensionide indekseerimist ei muudeta, meie eesmärk on tagada, et eakate toimetulek paraneks iga aastaga.
Kaitsekulude suurendamine on vältimatu. Si vis pacem, para bellum – kui tahad rahu, valmistu sõjaks. See Rooma riigimehe Vegetiuse 5. sajandist pärinev lause kõlab praegu sama tähendusrikkalt kui toona. Tõsiasi on, et Eesti julgeoleku tagamiseks tuleb olla valmis ja tuleb olla hambuni relvastatud. Vaid nii saame tagada oma lastele ja lastelastele vaba tuleviku, keele ja kultuuri säilimise. Selleks tuleb tegutseda praegu, mitte siis, kui on juba hilja.