Riigikogus lõpphääletuse läbinud põhiseaduse muutmine tagab, et edaspidi osalevad Eestis kohalikel valimistel vaid Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimestele jäävad tänavused valimised viimasteks.
“Riigikogu ja selles esindatud erakonnad on kolmeaastase debati järel jõudnud lihtsale järeldusele – Eesti demokraatia on edaspidi Eesti kodanike valitud esinduskogudest. Võiks öelda, et selle muudatusega saab üleminekuaeg okupatsioonist täielikult suveräänse riigini lõplikult mööda,” sõnas muudatuse eestvedaja Eerik-Niiles Kross (Reformierakond) lõpphääletuse eel peetud kõnes.
Põhiseaduse muutmine tagab, et kohalikel valimistel edaspidi agressorriikide – Eesti vaatest eelkõige Venemaa ja Valgevene – kodanikud valida ei saa. Kodakondsuseta inimeste jaoks jäävad eelseisvad valimised viimasteks, kuid hääleõiguse säilitamiseks jääb neil pikk nelja-aastane üleminekuaeg.
Kross avaldas heameelt, et neli riigikogu erakonda olid valmis ka toetama päikeseloojangu klauslit kodakondsuseta isikutele. “Mittekodanikud saavad täna meenutuse, et nelja aasta pärast peaksid nad olema võtnud Eesti kodakondsuse kui soovivad edaspidigi valimistel osaleda,” ütles ta.
Põhiseaduse uus paragrahv 156 lõige 2 on sõnastatud alates 2026. aastast (mil kaovad tekstist «kodakondsuseta isikud») järgnevalt: “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.”
Riigikogu võttis vastu põhiseaduse kiirkorras muutmise eelnõu 93 poolthäälega.