Eile läbis riigikogus teise lugemise sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus, mille jõustumisel lõpetatakse järgmise aasta algusest üksi elava pensionäri toetuse maksmine hooldekodus elavale inimesele. Tähele tasub panna, et jätkuvalt plaanitakse maksta toetust oma kodus üksi elavale eakale. Muutus puudutab ainult ja ainult neid inimesi, kes on hooldekoduteenusel, kirjutab riigikogu liige, Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Mihkel Lees.
Üksi elava pensionäri toetus on 200 eurot. Seda makstakse kord aastas inimestele, kes elavad rahvastikuregistri järgi üksi või hooldekodus ning kelle pension on käesoleval aastal väiksem kui 853 eurot.
Ma arvan, et kellelegi ei tule üllatusena vajadus erinevates valdkondades kokkuhoiukohti leida. Sotsiaalvaldkonnas on kokkuhoiukohtade leidmine kahtlemata keeruline. Paljud sihtgrupid on suure abivajadusega ning kärpekohti leides tuleb hoolega vaadata, et ükski sihtgrupp ei satuks toimetulekuraskustesse.
Hooldekodus elavatele inimestele üksi elava pensionäri toetuse kaotamine aitab 2025. aastal kokku hoida ligikaudu 1,34 miljonit eurot ja 2026. aastal 1,38 miljonit eurot, jõudes 2028. aastaks 1,54 miljoni euroni. Keerulisel ajal, mil riigil on oluline tugevdada riigikaitset ning saada eelarve kontrolli alla, on igast kokkuhoitud eurost abi.
Jääb küsimus, egas inimesed hätta jää?
Hooldekodus viibivate inimeste huvid on pärast hooldereformi paremini kaitstud. Inimeste omaosalus teenuse rahastamisel on tänu avaliku sektori suuremale rahalisele panusele vähenenud. Alates möödunud aasta 1. juulist katavad ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulu osaliselt või täielikult kohalikud omavalitsused.
Teenust saav inimene tasub endiselt toidu- ja majutuskulud ning muud isiklikud kulud. Tasub meenutada, et keskmine pension kasvas eelmisel aastal 17,6 protsenti, käesoleval aastal üle 10 protsendi ja peaks prognooside järgi tulevall aastal olema ca 814 eurot.
Kui aga inimesel ei tule pensionist ja muudest vahenditest hooldekodukoha omaosaluse tasumisel siiski välja, tuleb omavalitsus jällegi appi. Üksikud inimesed ei jää majanduslikel põhjustel hooldekodukohata!
Võib küsida, kui palju peaks hooldekodus viibivale inimesele raha kätte jääma isiklikuks kasutamiseks. Tavapäraselt on tegemist omavalitsuse otsusega, mis lähtub vajaduspõhisusest.
Tartu vallas on näiteks määrusega kehtestatud, et teenuse saajale peab pärast majutus- ja toitlustuskulude ning muude teenuste osutamisega seotud kulude tasumist isiklikuks kasutamiseks jääma vähemalt viis protsenti igakuisest sissetulekust. Põltsamaa vallas ja Paide linnas on KOV sätestanud, et üldhooldusteenuse rahastamisel tuleb arvestada, et saajal võib pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks jääda vastavalt vajadusele kuni 10 protsenti igakuisest sissetulekust.
Lisaks saab valdav enamik hooldekodudes olevaid eakaid puudega vanaduspensioniealise inimese toetust.
Kokkuvõtvalt ei vähenda plaanitav muudatus üldhooldusteenuse viimastel aastatel tunduvalt paranenud kättesaadavust, ega laiemalt kuigivõrd ka hooldekodus viibiva eaka üldist majanduslikku hakkamasaamist. Tuletan meelde, et pensionite indekseerimine jätkub ka järgmistel aastatel, nagu on kokku lepitud. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab keskmine pension 2025. aastal 814 euroni.