Me usume Ukrainasse, mis on liberaalse demokraatia ja vaba turumajandusega riik ning millest saab Euroopa Liidu ja NATO liige.
Oleme alates Venemaa täiemahulise agressioonisõja algusest iga päev olnud tunnistajaks Ukraina vaprusele ja vastupidavusele. Detsembris tegime Euroopa Liidus ajaloolise otsuse – avada Ukrainaga liitumisläbirääkimised. Euroopa Liit on valik, mille Ukraina rahvas kümme aastat tagasi Maidanil tegi. Ukraina peab reformidega jätkama ning ees on veel pikk tee paljude kurvidega, aga Eesti seisab Ukraina kõrval ja oleme oma kogemustega abiks. Luban olla ka Euroopa Ülemkogu laua taga jätkuvalt Ukraina eestkõneleja.
Eesti töötab väsimatult, et NATO Washingtoni tippkohtumine viiks Ukraina NATO liikmelisusele veelgi lähemale.
Selleks, et Ukraina saaks oma vaprusest vormida võidu, peab vaba maailma toetus Ukrainale kestma. Peame jätkama Ukraina toetamist nii kaua, kui vaja ning mis sama oluline – ka nii suures mahus, kui vaja – kuni Ukraina võiduni.
Venemaa teeb kõik selleks, et riikide ühtsust Ukraina toetamisel tänavu lõhestada. Tegelikkuses oleme tugevamad, kui Venemaa tahab näidata. Oleme ülekaalus ning vaba maailma ühine sõjaline, majanduslik ja poliitiline jõud suudab tagada Ukraina võidu Venemaa agressiooni üle. Mida tugevam on Ukraina, seda kiiremini saabub Venemaa jaoks murdumispunkt.
Praegu on otsustavad ajad ja peame fookust teadlikult hoidma. Venemaa ei ole oma eesmärke muutnud. Me ei tohi lasta oma tähelepanu hägustada sisepoliitilistel kähmlustel ega ees ootavatel valimistel Euroopas ja kaugemal. Kui laseme agressoritel üle sõita rahvusvahelisest õigusest ja dikteerida mängureegleid, leiame end palju ohtlikumast maailmast. See on karm reaalsus, milles elame.
Eesti on Ukrainale andnud sõjalist abi kokku ligikaudu 1,4 protsendi väärtuses meie SKTst. Äsja võtsime vastu otsuse anda Ukrainale veel 80 miljoni euro väärtuses sõjalist abi. Otsustasime ka, et Eesti pikaajaline sõjaline abi Ukrainale saab järgmise nelja aasta jooksul olema 0,25 protsenti meie SKTst. Kui kõik Ukrainat toetavad riigid võtaksid endale sarnase kohustuse, viiks see Ukraina kindla võiduni. Täide tuleb viia ka Euroopa Liidu miljoni mürsu algatus.
Eesti on võtnud ka pikaajalise kohustuse Ukraina toetamiseks tsiviilvallas: põgenike toetamiseks, Ukraina ülesehituseks ja humanitaarabiks kuni aastani 2027.
Meil on jätkuvalt vaja Venemaad igakülgselt isoleerida ja sanktsioonidega jätkata ning loodame peatset arutelu ELi 13. sanktsioonipaketi üle. Samuti on viimane aeg leida lahendus Venemaa külmutatud vara kasutuselevõtuks Ukraina ülesehituseks. Oluline on ka see, et Venemaa juhtkond kannaks vastutust Ukrainas sooritatud kõige raskemate rahvusvaheliste kuritegude, sealhulgas agressioonikuriteo eest. Eesti jätkab jõupingutusi agressioonikuriteo eritribunali loomiseks.
Lootused kiirest rahust on lõks, millesse me ei tohi kukkuda. Venemaa kasutaks seda vaid jõu kogumiseks, et veel raevukamalt rünnakule asuda. Me kõik tahame elada rahus, aga see peab olema õiglane ja kestlik rahu. Eesti toetab ja osaleb aktiivselt president Zelenskõi rahuplaanis, mille keskmes on Ukraina territoriaalne terviklikkus ja õiglus. Eesti hakkab juhtima Zelenskõi rahuplaanis töögruppi, mille eesmärk on leida ÜROs lahendusi olukorrale, kus vetoõigusega agressor on muutnud haavatavaks kogu tänase maailmakorra. Töögrupi aruteludes keskendume ÜRO põhikirja võimalustele julgeolekunõukogu ummikseisu ületamiseks, et Venemaa agressioonile mõjusalt vastata.