Järgmise aasta riigieelarve tugevdab Eesti julgeolekut ja aitab elavdada majandust, kirjutab riigikogu liige Timo Suslov.
Öeldakse, et ära räägi oma prioriteetidest, vaid näita oma eelarvet ja ma ütlen sulle, mis sinu prioriteedid on. Järgmise aasta riigieelarve põhjal saab kindlalt väita, et praeguse valitsuse üks olulisemaid prioriteete on Eesti julgeolek.
Paraku asub meie kõrval riik, kellel on komme aeg-ajalt mõnda oma naabrit rünnata. Hetkel peab Venemaa täiemahulist sõda Ukrainas. Varasemalt on nad rünnanud Gruusiat. Iial ei või teada, kes on järgmine. Selleks, et Venemaal ei tekiks isegi mõtet meid rünnata, peame tegema kõik endast oleneva oma kaitsevõime tugevdamiseks. Meie agressiivne naaberriik peab mõistma, et meid rünnates saab ta ise haiget.
Seepärast ületavad kaitsekulud järgmisel aastal 3% meie sisemajanduse kogutoodangust ehk on 1,3 miljardit eurot. Järgmise nelja aasta jooksul panustab riik kaitsesse ligi 5,6 miljardit eurot.
Samas vajab Eesti julgeoleku kindlustamine järgmise nelja aasta jooksul 400 miljoni euro ulatuses lisaraha, et tõhustada elanikkonnakaitset ja küberturvalisust ning tõsta tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi toimepidevust. Samuti jätkata eestikeelsele õppele üleminekut, mis ei ole julgeoleku vaatest kaugeltki vähetähtis. Selle raha leidmiseks soovib valitsus avalikkusega nõu pidada: julgeoleku kindlustamine vajab meie kõigi panust, aga me kõik saame osa ka sellest, kui riik on kindlalt kaitstud.
Kuidas elavdame majandust?
Julgeolek haakub otseselt majandusega. Kui ettevõtjad ja investorid teavad, et riik on hästi kaitstud, on neil julgem siin ette võtta ja oma raha paigutada.
Järgmisel aastal suunab riik investeeringute ja investeeringutoetustena majandusse koguni 1,9 miljardit eurot. Investeeringud lähevad näiteks ehitusse ja taristute arendamisesse, aga ka põllumajandusse, rohereformide elluviimisesse ja digiarendusse. Kõik see annab keerulisel ajal tööd meie inimestele ja ettevõtetele.
Mitmed Keila kortermajad on renoveeritud toetuste abil ning see jätkub ka järgmisel aastal. Kiita saab siinkohal Igor Onkelit, kes seda Keilas vedanud on. Kortermajade ja väikeelamute renoveerimiseks uuendatakse ja viiakse lähiaastatel ellu EL toetusmeetmeid koos laenurahaga kokku 160 miljoni euro eest.
Maksuküüru kaotamine
Soovin lõpetuseks veel üht asja selgitada. Nimelt ei saa ma kuidagi nõus olla konkurentidega, kes arvavad, et valitsus võiks maksuküüru kaotamisest loobuda.
See jätab inimestele rohkem nende enda teenitud raha kätte. Mõned näited. 1620 eurot kuus teeniv päästja saab maksuküüru kaotamise tulemusel 636 eurot aastas rohkem kätte. 1749 eurot kuus teeniv õpetaja võidab iga aasta 831 eurot ning 2048 euro suuruse kuupalgaga õpetaja 1283 eurot. 1849-eurose kuupalgaga politseinikule jääb aastas rohkem kätte 982 eurot. Keskmist palka ehk 1837 eurot kuus teeniv inimene saab maksuküüru kaotamise tulemusel 964 eurot aastas rohkem kätte.
Keskklassi koormav maksuküür kaob ülejärgmisest aastast.