Reformierakonna majandus- ja rahandusprogrammi sihtideks on riigieelarve tasakaalu viimine, maksukoormuse võimalikult madalal hoidmine, ühisdeklaratsioonide taastamine ning hea ettevõtluskeskkonna arendamine.
“Riigieelarve puudujääk kiirendab inflatsiooni ja pole jätkusuutlik. Sestap tuleb tavapärasest tugevama majanduskasvu korral viia kroonilises puudujäägis olev riigieelarve nelja aastaga tasakaalu,” ütles rahandusminister Annely Akkermann.
Ta lisas, et eelarvetulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata läbi innovaatilise ja teadmismahuka majanduse ning tarkade kuluvalikute ja struktuursete reformidega.
Maksusüsteemi kohta ütles Akkermann, et see peab koormama kodanikke ja majandust võimalikult vähe. “Meil on plaan kaotada üksikisiku tulumaksule praegu kehtiv maksuküür ja tõsta tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni kuus kõigile. Samuti kavatseme taastada abikaasade ja kooselupartnerite ühisdeklaratsioonid,” sõnas ta.
Majanduspeatüki koostamist juhtinud Andres Sutt lisas, et korras riigirahandus ja konkurentsivõimeline maksusüsteem hoiavad Eesti atraktiivsena nii kohalikule kui ka välisinvestorile. “Investeeringud tulevad riiki, kus on avatud majandus, targad inimesed ja parim elukeskkond,” märkis ta.
Samuti rõhutas Sutt, et majanduse edukuse alus on erainitsiatiiv ning riigi roll on luua selle toetamiseks raam, sekkudes minimaalsel määral ja seal, kus see on tingimata vajalik.
“Selleks plaanime korrastada ärikeskkonna õigusruumi, jätkata riigi osalusega ettevõtete erastamist ja reformida ajale jalgu jäänud tööturu regulatsiooni,” rääkis Sutt.
Selle sajandi suurimat võimalust näeb ettevõtlus- ja IT-ministri kogemusega Sutt rohereformis ja roheinvesteeringutes. “Kavatseme võimendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu erakapitali kaasamist uutesse rohetehnoloogiatesse läbi riikliku riskikapitali pakkumise ning toetame ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet suurtehingute käendusmeetmetega,” lausus Sutt.
Ühtlasi lisas ta, et tugev ja innovaatiline majandus on Eesti julgeolekugarantii. “Reformierakond tagab riigi teadus- ja arendustegevuse investeeringud vähemalt 1% tasemel SKPst ja kasutades finatsstiimuleid teadus-arenduskuludelt innustame erasektorit panustama vähemalt 2% SKPst. Toetame ka kaasaegse ja tehnoloogiamahuka tööstuse arengut soosides koostööd teadlaste, teadusasutuste- ja ettevõtjatega globaalselt,” ütles Sutt.