Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kristen Michal ütles täna Liberalismi Akadeemia poolt korraldatud energeetikakonverentsil esinedes, et energialiikide vahelise arendajate mõõduvõtu asemel on hetk, kus keskenduda uute võimsuste kiiremale sünnile, muuhulgas taastuvenergia ülekaalukaks avalikuks huviks sõnastades. Koos teadmisega, et vajame ka juhitavaid võimsusi ning kasutame põlevkivi seni kuni Eestil vaja on. Hoonete tõhusamaks muutmise tempo peab Michali hinnangul oluliselt tõusma, sest 50% energia lõpptarbimisest toimub hoonetes, sealt saaks ekspertide hinnangul kokku hoida järgmise 30 aastaga 70% küttekuludelt ja 20% energialt.
Riigikogu majanduskomisjoni juht kordas üle, et energeetika on Vene Föderatsiooni relv võitluses Euroopa aluste ja iseotsustamise vastu. „Rahuajal muudab toru otsas olek mugavaks, kriisi ajal meenutab, kellega tuleks rääkida.“
„Kui peaminister meenutab kümme või kakskümmend aastat teada fakti, et Vene Föderatsioon võib teha midagi arutut vaid selleks, et Eesti elu rikkuda, siis kas probleem on hoiatuses või hoopis selles, et mõned kriitikud tahaks seda tüütut sõda juba unustada?“ küsis ta.
„Selleks, et olla sõltumatud maailma kõikumistest, vajame ühelt poolt rohkem taastuvenergiat ja salvestusseadmeid. Teisalt ka juhitavaid võimsusi, näiteks kümne aasta pärast tuumajaama. Samas, kuni alternatiivide tekkeni ei tasu loobuda põlevkivi kasutamisest. Sel talvel näiteks tõrjub sellest toodetav õli gaasi- ja laiemalt energia hinnamuret,“ ütles Michal.
Ta lisas, et tool ei seisa ühel jalal, energeetika samuti mitte. „Ainult taastuvast ei piisa, hinnalt ja saastelt ei konkureeri ka vaid põlevkivi – tervikvaade on oluline. Tähtis on ka saada vastus küsimusele – kes vastutab, et tulevad miljardid selles sõjas oleks arukalt kasutatud ja arendustele põleks fooris roheline tuli, kes see inimene meie riigiasutustes on, kust kontorist me ta leiame?“ märkis Michal.
Michali sõnul ei tohi me lisaks tootmise kasvule alahinnata energiatarbimise vähendamist, säästu kui strateegilist eesmärki. „See peaks olema kõigi Eesti elanike ühine suur plaan. Teha kodud soojapidavamaks, asendada import võimalusel kodumaisega, muuta kodutehnika efektiivsemaks ja energiasäästlikumaks. Hindade riiklik reguleerimine, mis vähendab energia kokkuhoidmise initsiatiivi, ei ole pikas perspektiivis lahendus,“ rääkis Michal.