Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi sõnul vähendab täna parlamendis vastu võetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus riski, et mõni kohalik omavalitsus satub rahalistesse raskustesse. Selleks muudetakse riiklik järelevalve täpsemaks ning kriteeriumid selgemaks.
“Samas tõuseb lubatav laenupiir nende omavalituste jaoks, kelle jooksvad laekumised on head. Kui täna kehtib kõigile üks piirmäär – 60% eelarvetuludest, siis edaspidi võivad üle keskmise maksevõimega omavalitsused laenata kuni 100% eelarvest,” täpsustas Mänd.
Männi sõnul menetleti eelnõud väga põhjalikult peaaegu kaks pikka aastat. ”Koostöös omavalitsusliitude ja paljude omavalitsustega jõuti konsensusele väga mitmetes küsimustes,” lausus Mänd.
”Kohalikele omavalitsustele antakse enam vabadust valida sobiv eelarve koostamise detailsus ja määrata selle koostamise protseduurid. Nähakse ette ka üldised põhimõtted ja miinimumnõuded. Kindlasti polnud võimalik kõikide omavalitsuste soove arvestada, aga saavutati peamine – omavalitsused on saanud konkreetse reeglistiku ning lähtutakse samast olukorrast, mis kehtib valitsussektori üksustele tervikuna,” ütles Mänd.
Männi sõnul on kohalikel omavalitsustel nüüdsest suuremad õigused saada laenu ja anda laenu enda valitseva mõju all olevatele sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja äriühingute ning tagada nende poolt võetavaid kohustusi. ”Praktikas on eelpool nimetatud finantsskeeme otsesel või varjatud kujul rakendatud, kuid seni on puudunud selleks õiguslik regulatsioon. Kehtestatud sai netovõlakoormuse ülemmäär, mis sõltub omafinantseerimise võimekusest. Võimekad omavalitsused saavad õiguse suurendada laenukoormust kuni 100%,” märkis Mänd.
Suuri vaidlusi tekitas konsolideerimisgrupi määratlus. ”Arutelu tulemusena asendati seaduses sõna “konsolideerimisgrupp” sõnaga “arvestusüksus” ja seadus täiendati mõistega “sõltuv üksus”. Vastavalt kokkuleppele rakendatakse netovõla koormust ja põhitegevuse tulemi piiranguid kohaliku omavalitsuse ja tema valitseva mõju all olevate üksuste suhtes. Need üksused saavad oma peamise tulu kohalikult omavalitsuselt ja kohalik omavalitsus vastutab selle eest, et need üksused oleksid jätkusuutlikud,” lisas Mänd.
Männi sõnul tekitas vaidlusi ka haiglate finantseerimisvõimekus ja laenuvõtmise võime. ”Koostöös Haiglate Liiduga leiti mõistlik kompromiss, mis on täna seaduse teksti ka kirjutatud. Paindlikumaks muudeti tervishoiuteenuse osutaja investeeringute finantseerimine olukorras, kus kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei täida kehtestatud netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulemi piiranguid,” sõnas Mänd.