Võime reisijatena kurta selle üle, et Tallinna lennujaamas müüakse Euroopa kalleimat kiluvõileiba või rõõmustada, et ühena vähestest on meil tasuta wifi. Tegelikult määrab taseme ikkagi lendude ja sihtkohtade arv.
Kõik ettevõtjad, kes loovad töökohti ja teevad äri mitte ainult ühes riigis, vaid üle Euroopa või maailma, hindavad juba ammu eri sihtkohtade vahelist kaugust mitte kilomeetrites, vaid lennutundides. Lennuühenduste olemasolu või puudumine muu maailmaga on osa siinsest üldisest majanduskeskkonnast. Head ühendused ülejäänud maailmaga toetavad otseselt ka töökohtade loomist Eestisse. Mõelge ise – milline tippjuht tahaks oma investeeringut viia riiki, kuhu on otselennuga võimalik lennata vaid kord nädalas või kuhu pääseb vahemaandumisega naaberriigis?
2011. aasta eelarve, mille arutelud parlamendis algavad, näeb ette täiendavalt 65 miljoni krooni eraldamist Tallinna Lennujaamale. Tänu sellele Euroopa Liidu reeglitega kooskõlas olevale riigipoolsele toele vähenevad lennujaama enda kulutused ja suurenevad võimalused küsida väiksemaid tasusid lennufirmadelt, kes Tallinnasse lendavad.
Otselennud toetavad Eesti töökohti
Euroopa tuntuim odavlennufirma RyanAir toob järgmisel aastal külastajaid Eestisse seitsmest sihtpunktist. Hinnanguliselt saabub seeläbi Eestisse 300 000 turisti, kes ilma avatavate lennuühendusteta oleksid vaevalt Eestit avastama tulnud. Kõik need odava lennupiletiga siia lennanud turistid ööbivad, söövad ja teevad sisseoste. See tähendab otsest tuge teenindussektori töökohtade loomisele ja olemasolevate hoidmisele. Järgmiseks eesmärgiks peavad olema otselennud (ja sellised otselennud, mis ei toimi vaid paar korda nädalas, vaid pidevalt) suurematesse Euroopa äri- ja finantskeskustesse.
Eesmärgiks ühendus Aasia või USAga?
Kõik, kes viimasel ajal Helsinki-Vantaa lennujaamas käinud on, on tõenäoliselt märganud, kui olulisel kohal on selle lennujaama jaoks Aasia ühendused. Kas Eesti peaks võtma sihikule samuti otseliini sisseseadmise kiire majanduskasvuga Aasiaga või tuleks tähelepanu ja läbirääkimiste oskused suunata Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelisele otselennuühenduse loomisele?
Aasia kasuks räägib tõsiasi, et Tallinn on näiteks Pekingile lähim Euroopa Liidu pealinn. Lend Pekingist Tallinnasse kestab hinnanguliselt 7,5 tundi. Lennumaailmas tähendab see, et lennata on võimalik ühe meeskonnaga (meeskonna maksimaalseks tööajaks on kaheksa järjestikust tundi). Hinnatundlikus lennunduses on tegu kindla konkurentsieelisega. New Yorki ja Tallinna vahel on taolist eelist leida ilmselt keerulisem.
Riik on kavandatud täiendava 65 miljonilise rahasüstiga väljendamas selget seisukohta, et Tallinn peab saama tõsiseltvõetava ja arvestatava sihtkohtade arvuga lennujaama. See nõuab lennujaama juhtidelt karmi tööd ja filigraanseid läbirääkimisoskusi. Aga teist valikut meil pole.