Reformierakondlasest riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma näeb täna riigikogus menetlusse tulevas 2011. aasta riigieelarve eelnõus positiivset sõnumit riigikaitsele.
Raidma sõnul on 2011. aasta riigieelarve eelnõus sätestatud riigikaitsekulud, mis moodustavad prognoositavalt 1,9% sisemajanduse koguproduktist, sammuks edasi saavutamaks 2% taset. Seda on Eesti lubanud nii iseendale ja ka oma julgeoleku suurimale garanteerijale – NATOle.
„Pea 4,4 miljardi krooni suurune panus riigikaitsesse, mis võrdluseks on vaid 10% sotsiaalvaldkonnale suunatavatest riigieelarvevahenditest, täidab oma kindlat eesmärki – panustada parimal moel Eesti kaitsesse. Julgeoleku ja iseseisvuse hind on tänases maailmas jätkuvalt kõrge,” tõdes Raidma.
Eelarvega tagatakse igapäevaste personali- ja tegevuskulude kõrval ka vajalikud investeeringud tehnika soetamiseks ja kasarmute ning harjutusväljade ehitamiseks. Olulisemateks investeeringuteks on 2011. aasta eelarves Ämari Lennubaasi arendamise jätkamine, side-, seire- ja eelhoiatussüsteemi arendamine, mobilisatsioonivalmiduse kasvatamine ning ajateenijate elamis- ja väljaõppetingimuste parandamine.
Raidma sõnul näitab Kaitseliidu eelarve suurendamine üle 50 miljoni krooni selgelt riigi tahet panustada organisatsiooni kasvavasse rolli iigikaitses. „Kaitseliit on organisatsioon, mille liikmena on igal Eesti kodanikul võimalus anda oma panus riigikaitsesse. Uued initsiatiivid nagu näiteks Küberkaitseliit avardavad seda võimalust veelgi,” toonitas Raidma.