Täna Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Erakondade rahastamine’’ arutelul toonitas Reformierakonna fraktsiooni liige Tõnis Kõiv oma sõnavõtus, et erakondade rahastamise puhul on oluline teada raha päritolu.
Kõivu sõnul on väga oluline teada, kes rahastab poliitiliste otsuste tegijaid ehk erakondi. ”See on riigiõiguslik, demokraatia, läbipaistvuse ja aususe küsimus. Kas raha tuleb avalikult riigieelarvest, erakonna liikmete või teiste füüsiliste isikute annetustest või erakonna varast? Või tuleb raha hoopis Vene raudteelt, mida juhib eriteenistuse taustaga mees või mõnelt muult Vene eriteenistusega seotud isikult, mis on märkimisväärne oht Eesti julgeolekule,” lausus Kõiv.
”Edgar Savisaare teolt ei tasu ühegi “tõekomisjoni” ega seadusemuudatuse jutuga tähelepanu kõrvale juhtida. Savisaart ei takistanud kehtiv Karistusseadustik, mille kohaselt on erakonnale tehtava annetuse vastuvõtmise keelu rikkumine kriminaalkorras karistatav. Eesti seadused ei luba mingit arvete alustel erakonna rahastamist juriidiliste isikute poolt, lubatud on vaid füüsiliste isiku annetused. 1/3 sulas ja 2/3 arvete alusel oli keelatud siis ja on keelatud praegu,” rõhutas Kõiv.
Kõiv toonitab, et Reformierakonna eestvedamisel on sealjuures Erakonnaseadust muudetud täpsemaks ja läbipaistvamaks. ”Oleme lähtunud põhimõtetest, et kõik erakonna rahastamise allikad olgu 100% avalikud ning juriidiliste isikute annetused ei ole lubatud. Igasugune varjatud annetus on keelatud. Seadus defineerib täpselt, mis on varjatud annetus. Erakonna esitatud andmete õigsust kontrollib vannutatud audiitor, kes vastutab oma arvamuse õigsuse eest oma tegevusloaga. Lisaks avalikkusele on olemas ka Riigikogu juures tegutsev komisjon,” ütles Kõiv.
”Politsei, maksuameti ja prokuratuuri pädevust ei ole seoses erakondadega vähendatud. Kui erakonda on rahastatud maksudest kõrvalehoidumisega, rahapesuga või muul karistataval viisil, sekkuvad õiguskaitseorganid,” lausus Kõiv.
Kõivu sõnul ei lähe Reformierakond kaasa plaaniga panna riik jälgima kampaaniamahtu, sest see viib tähelepanu olemuslikult mujale. ”Eesmärgiks on kontrollida kust raha tuleb, mitte kuidas seda kulutatakse. See oleks sama hea, kui me praegu arutaks tõsimeeli, mille jaoks Keskerakond tohib Vene eriteenistustega seotud raha kasutada ja mille jaoks mitte. Püsime ikka põhiküsimuse juures – kas Eestile on vastuvõetav, et võimalik tulevane peaminister või president küsib raha Kremliga seotud isikutelt või mitte. Meie jaoks see vastuvõetav ei ole,” lisas Kõiv.