Riigikogu võttis vastu 67 poolthäälega (23 vastu) Vabariigi Presidendi, kasutades oma põhiseaduslikku pädevust, algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse (47 SE). See on Eesti Vabariigi Põhiseaduse järjekordse muutmise lõpuleviimine.
Algatamisele eelnesid põhjalikud uuringud, läbirääkimised ja kooskõlastused. Eelmine Riigikogu otsustas algatust menetleda Põhiseaduse paragrahvis 162 p-s 2 ja 165 ettenähtud korras ehk Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. Eelmine Riigikogu on oma töö teinud ja eelnõu oma koosseisu enamuse poolt heaks kiitnud.
Põhjused, miks muudatused Põhiseaduses on vajalikud, on põhjalikult eelnõu seletuskirjas esitatud. Väga lühidalt ja kokkuvõtvalt tähendavad muudatused riigikaitse tegevjuhtimise viimist täitevvõimu pädevusse ja vastutusse.
Meie kehtiv Põhiseadus on kompilatsioon esimese iseseisvusaja põhiseaduslikest elementidest, omaloomingust ning ülevõtmistest rahvusvahelistest allikatest. Meie täna kehtiv põhiseaduslik riigikaitse korraldus kannab esimese iseseisvusaja presidentaalse riigikorralduse pitserit. Tänane Eesti Vabariik on aga selgelt parlamentaarne vabariik, koos sellest tuleneva poliitilise ja riigiõigusliku loogika ja põhimõtetega. Nende põhimõtete üheks osaks on selge võimude lahusus, militaarsektori allumine tsiviilkontrollile ning alluvus ja käsuliinide selgus.
Kaasaegsetes lääne riigiõiguslikes mudelites on sõjavägi täitevvõimu osa. Sõjaväge korraldab ja kannab selle eest poliitilist vastutust valitsus ja kaitseminister. Nii on põhijoones asjad korraldatud NATO liikmesriikides ning nii peaks see olema ka meil.
Paraku on meie tänane riigikaitse põhiseaduslik regulatsioon olnud ebajärjekindel ja potentsiaalselt arusaamatusi ja isegi konflikte võimaldav. Meenutan, et 90ndatel oli käsuliinide ebaselgus mitmete tõsiste riigikaitsega seonduvate pingete ja probleemide allikaks. Õnneks me oleme suutnud halvemat vältida ja aja jooksul on asjad paremuse poole liikunud.
Meie ühine huvi ja hool peab olema ka riigiõiguslikult välistada arusaamatuste teke ja tagada võimalikult selge pädevuste ja alluvuste jaotus, et tagada selge ja tõhus asjade korraldus ja vastutus riigikaitses.
Eelnõu heakskiitmisele ja jõustumisele järgneb pakett asjakohaseid riigikaitse-alaseid eelnõusid, mis detailiseerivad ja uuendavad riigikaitse korraldust lähtuvalt Põhiseaduse parandustest.
See loob parema õigusliku aluse kaitseväe juhtimiseks meie tänastes oludes. Meil kõigil saab olema võimalus nende eelnõude menetlemise kaudu riigikaitse korralduses edasiselt kaasa rääkida ja teostada seeläbi ka parlamentaarset kontrolli.
Astume olulise sammu riigikaitse korralduse põhiseaduslikus regulatsioonis ning loome asjakohase eelduse sellest tulenevaks muuks õiguslikuks regulatsiooniks.