Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on hea, et ühiskonnas on käivitunud laiem debatt lastetoetuste tõusu reformi üle. Reformi eesmärgiks on kujundada süsteem selliseks, et see toetaks suuremat iivet ning enim abi vajavaid lastega peresid.
„Vajame reformi, mille eesmärk oleks positiivne iive ja mille taga oleks samasugune ühiskondlik kokkulepe nagu meie välis- ja julgeolekupoliitilised eesmärgid või liitumine euroga,“ lausus sotsiaalminister kommenteerides Praxise analüütiku Andres Võrgu viimastel päevadel avaldatud soovitusi Eesti perepoliitika kohta.
„Nii need, kes peretoetuste süsteemiga rohkem kursis, kui ka need, keda reform puudutab, peaksid kindlasti oma argumenteeritud arvamused välja ütlema. Reformierakond on seisukohal, et praegust toetuste süsteemi on võimalik efektiivsemaks muuta ning nendele peredele, kus lapsi kolm või enam ja peredele, kes abi vajavad, tuleks toetamisel rohkem tähelepanu pöörata,“ selgitas Pevkur.
Minister märkis, et nõustub kõlanud arvamustega, et toetuste diferentseerimine ei ole kindlasti lihtne. „Seda saab teha koostöös maksu- ja tolliameti ning omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Just nemad teavad kõige paremini, millised on perede sissetulekud ning millised pered abi vajavad. Samas peame leidma õige tasakaalu mõistliku halduskoormuse ja abivajajate kohustuste vahel,” ütles Pevkur.
„Vajame hoiakute muutust kogu ühiskonnas ja otsustavaid samme, mis näitavad: positiivne iive on meie suurim eesmärk, iga laps oodatud ja ükski laps ei tohi pere majandusliku olukorra tõttu kannatada,“ rõhutas Pevkur.
Pevkur toonitas, et vanemahüvitise esiletoomine lastega perede kõige kulukama toetusmeetmena ei ole kohane. „Seitse aastat kehtinud vanemahüvitise positiivset mõju sündivuse suurendajana eksperdid tunnistavad. Tasub meeles pidada, et vanemahüvitis on kompensatsioon, mida makstakse lapsevanemale vastavalt tema poolt makstud sotsiaalmaksule, et pere sissetulekud ei väheneks ajal, mil üks vanem lapsega kodus ja palka ei teeni ning laps selle riski tõttu sündimata ei jääks.“
„Toetuste senisest rohkem vajaduspõhiseks muutmine oleks järgmine samm, mis tagaks, et iive muutuks pöördumatult positiivseks,“ rääkis Pevkur.
Reformierakonna pakutud lastetoetuste tõusu reformi lõplikul teostamisel oleksid enim abivajavate laste toetused kahekordsed ehk pere esimese ja teise lapse puhul maksab riik lapse kohta toetust 40 eurot ning alates pere kolmandast lapsest 115 eurot lapse kohta. See aga võimaldaks näiteks kolme abivajava lapsega perel lapse arengule praegusega võrreldes panustada aastas ligi 1200 euro võrra rohkem.