Alanud aasta olulisemaks teemaks majanduskomisjonis pean riigi osaluspoliitika korrastamist. Miks on riik teatud ettevõtete omanik? Kas riik hoiab teatud ettevõtteid oma omanduses puhtalt dividendi saamise eesmärgil, strateegilistel kaalutlustel või osutavad need ettevõtted teenuseid, mille suhtes on avalik huvi?
Võiks ju arvata, et riigi osaluspoliitika korrastamine puudutab ainult neid ettevõtteid, kuid tegelikult on sel laiem mõju. Esiteks, peaks osaluspoliitika defineerimise järel selguma, kas kõigi nende ettevõtete omanikuks ikkagi peaks olema riik või võiks osad ettevõtted või nende osad müüa erakätesse. Ajaloost ja teiste riikide praktikast on teada, et riigile kuuluvad ettevõtted on reeglina raharaiskavad ja ebaefektiivsed. Kuivõrd sellised ettevõtted võivad raskuste tekkimisel ajada käe riigi põhjatusse rahakotti, siis ei ole sageli põhjust end kokku võtta ja paremini majandada. Riigi rahakott on aga teatavasti meie kõigi raha ja seda tuleks kasutada parimal võimalikul moel. Norra ja Soome näitel võib öelda, et riigi osaluspoliitika korda tegemine võib tähendada sisuliselt maas lebava raha üles noppimist.
Teiseks aitaks osaluspoliitika paremini määratleda riigi eesmärke ettevõtete omandis hoidmiseks. Kui eesmärgid on selged, saab seada ka konkreetsed verstapostid, mida nii ettevõtte juhtkond, nõukogu, audiitorid kui ka omanik saavad jälgida. Seatud sihtidest lähtuvalt tuleb komplekteerida ka juhtkond ja nõukogu. Näiteks, kui riik on mingi ettevõtte enda omandisse jätnud julgeoleku kaalutlustel, siis peaks ettevõtte nõukogus olema inimesed, kes oskavad antud ettevõtte spetsiifikat arvestades otsuste tegemisel seatud sihti silmas pidada ja juhatust vastavalt kontrollida, samas mitte ära unustades seda, et tegemist on äriühinguga.
Kolmandaks, ja mitte vähem tähtsaks, pean osaluspoliitika korrastamisel asjaolu, et ka riigile kuuluvad ettevõtted tegutseksid ettevõtluses ausalt konkureerides ja mitte tugevama õigust kasutades. On oluline turgutada Eesti inimeste ettevõtlusvaimu ja igati õhutada neid ettevõtlusega alustama. Riigile kuuluvad äriühingud omavad aga tihti turul väga tugevat turguvalitsevat seisundit, kellega konkureerima asuda on raske. Seega tuleb Eesti ettevõtjatele tagada see, et riigile kuuluvad ettevõtted ei rebi neilt iga hinna eest tööd käest ära, vaid konkureerivad ausatel turutingimustel.
Riigile kuuluvate ettevõtete korrastamine aitaks kasvatada kogu riigi majanduse konkurentsivõimet. See aga aitab omakorda kaasa inimeste heaolu paranemisele, mis tsiteerides Marcus Tullius Cicerot on ülim seadus.