1. Eesti Energia väidab, et Elektrilevi tariif läheks kallimaks seoses Eesti Energia/Elektrilevi finantsseisu nõrgenemisega. Tegelikult arvutatakse kõigi jaotusvõrguettevõtjate kapitalikulu normid (WACC) ühtse Konkurentsameti metoodika järgi, mis põhineb Euroopa sarnaste ettevõtete kapitalihindadel, arvestades riigi riskimarginaali. Seega ei muutuks jaotusvõrgu tariifidega midagi selle tulemusena, et millise hinnaga ja kust (st kas läbi kontserni või iseseisvalt) Elektrilevi kapitali kaasab.
2. Eesti Energia väidab: «Kallase soovitud erinevate äride organisatoorne lahutamine tähendaks seda, et eraldiseisvalt iga äri riskiprofiil tõuseks – praegu nad tasakaalustavad teineteist“. Tegelikult ei muutuks iga üksiku äri riskiprofiilis midagi. Äri riskiprofiil on määratud selle varadega ning rahavoogudega, mitte finantseerimisega. Ühine kontserni tasemel finantseerimine alandab küll finantseerimise hinda riskantsematele äridele, kuid seda vähemriskantsete (jaotusvõrk) arvel. Tegemist on sisuliselt riskantsemate äride ristsubsideerimisega vähemriskantsete arvel. Selle tulemusena võidakse teha riskantsetes ärides (tänu kunstlikult madalale kapitalihinnale) investeerimisotsused, mida õige kapitalihinna juures poleks tehtud.
3. Eesti Energia ei vasta endiselt esitatud küsimustele. Kas nad suudavad tõendada, et Elektrilevi praegune omandisuhe ja suhted emaettevõtjaga vastavad kõikidele direktiivi artiklis 26 toodud tingimustele?