Riigikogu liige Tõnis Kõiv soovitab Ülemiste järve kaldad puhkealana inimestele avada. Rae valla Peetri külaselts, mille eestseisusse kuulub ka Kõiv, pöördus aprilli lõpus Ülemiste veevaru haldava aktsiaseltsi Tallinna Vesi poole.
Praegu ümbritseb Ülemiste järve kõrge traataed koos kahes keeles siltidega, et järve ääres viibimine on keelatud ja karistatav. Õigupoolest on järv aiaga piiratud juba mitukümmend aastat, kandes endas märki möödunud aegadest, kus parim kaitsmise viis oli inimese eemal hoidmine. See asi võiks ja peaks muutuma.
Peetri külaselts on kindel, et linlaste joogivee kvaliteeti järvekallaste puhkealana kasutamine ei ohustaks. „AS Tallinna Vesi pakub tarbijatele kõrget kvaliteeti, puhastades järvevee puhastusjaamas ning muutes vee omadused vastavaks joogiveele kehtestatud nõuetele. Nii jääb see ka tulevikus,“ kinnitas Tõnis Kõiv.
Peetri külaselts on välja selgitanud, et ASi Tallinna Vesi tuumikaktsionär United Utilities BV omab Loode-Inglismaal mitut järve, mis on samuti kasutusel veereservuaaridena, kuid rahvale puhkealadena avatud. Nii näiteks katab Haweswater Estate’i järve vesi 25% Loode-Inglismaa veetarbimisest. Järv on inimestele avatud seitse päeva nädalas. Auto parkimine on tasuta, isegi koera võib järve äärde kaasa võtta, kui teda kontrolli all hoida. Teise näitena katab Thirlmere’i veehoidlast pumbatav vesi 11% Loode-Inglismaa veetarbimisest ja selle kaldad on samuti külastajatele avatud. Rajatud on piknikualad, paigaldatud tualetid, lubatud on lemmikloomad ja auto parkimine on tasuline.
„Ülemiste järve ääres on korralik kruusatee, mida mööda saaks oivaliselt jalutada, joosta, jalgrattaga sõita ja teisi veega mitte kokku puutuvaid tegevusi harrastada,“ rääkis Peetri eestseisuse liige Kõiv, kes usub, et Tallinna Vee tuumikaktsionäri kogemusi veehoidlate veekvaliteedi ja avaliku juurdepääsu tagamisel saaks Eestiski kasutada. „Ülemiste järve kallaste avamisest inimestele avalikuks puhkealaks võidavad kõik,“ on Tõnis Kõiv veendunud.