Käesoleva aasta 1. juulil jõustus vajaduspõhiste peretoetuste reformi esimene etapp, millega saavad lisatuge enim abi vajavad lastega pered kui ka pered, kus kasvab kolm või enam last. Olen saanud positiivset tagasisidet mitmetelt inimestelt, kes küll ise toetust ei saa (ega vaja), aga kiidavad, et riik suunab maksurahasid sihitatult eelkõige abivajajatele.
Palju segadust on tekitanud ühe reformi kaks eri põhimõtet. Nimelt üks pool on peretoetuste vajaduspõhine suurendamine ning teine pool on lastetoetuse tõstmine peredes, kus on kolm ja enam lastetoetust saavat last. Nende kahe erinevus on selles, et esimesega suunatakse lisaraha madalama sissetulekuga peredele – eelduseks on, et perekonna keskmine kuu netosissetulek taotlemisele eelneval kolmel kuul jääb alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri (nt 4 liikmeline pere, kus on kaks alla 14-aastast last – 588 eurot kuus) ning toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale.
Muudatuste teine osa, kus toetatakse paljulapselisi peresid, ei eelda avalduse tegemist. Tingimuseks on, et peres on kolm ja enam lastetoetust saavat last. Sellisel juhul tõusis alates 1. juulist 2013 kolmanda ja järgnevate laste toetus 57,54 eurolt 76,72 euroni. Kui perel on õigus saada ka vajaduspõhist lastetoetust, siis lisandub sellele kohaliku omavalitsusse avalduse esitamisel lisatoetus 19,18 eurot pere eest. Need määrad kehtivad 2014. aasta lõpuni ning 2015. aastast kehtivad uued ja kõrgemad toetuste määrad.
Selgitus on vajalik ka seetõttu, et meedias läbikäinud juhtum 11-lapsega perest ning nende 19,18 eurosest lisatoetusest oli vaid üks osa selle pere lisarahast. Kui kõik lapsed saavad lapsetoetust, siis lisaraha sellise pere puhul sel aastal jõustunud reformiga on 191,8 eurot kuus, aga lastetoetused ja 7- ja enamalapselise pere vanema toetus on ühes kuus kokku 917 eurot, millele võivad veel lisanduda teised riiklikud toetused.
See on kindlasti tuntav lisa senistele igakuistele sissetulekutele ning illustreerib, et ka paljulapselistele peredele sihitud lisavahendid kannavad vajaduspõhiste toetuste mõtet – suurematel peredel on suuremad väljaminekud.
Oktoobris sai vajaduspõhist peretoetust üle 3200 pere ja kõrgemat lastetoetust saavad iga kuu üle 22 000 lapse suuremates peredes.
Olen veendunud, et riik on mõtteviisi muutusega õigel teel – suunata lisavahendeid just abivajajatele. Tähtis on, et toetus oleks efektiivne ja mõtestatud. Tänuks ja abiks Eesti positiivse iibe nimel. Emana olen rahul, et abi läheb sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse ja tunnen head meelt, et 2015. aastal toetuste määrad suurenevad veelgi.
Täpsemat infot toetuste tingimuste kohta saab kohalikult sotsiaaltöötajalt ja www.lastetoetused.ee veebilehelt.