Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon avaldas esmaspäeval toetust Eesti seisukohtadele eelseisval Euroopa Ülemkogul, mille hulgas toetab Eesti ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika tipptasemel arutelude regulaarseks muutmist. Viimane kaitseteemale pühendatud Ülemkogu toimus aastaid tagasi. Samuti vajavad kaasajastamist EL kaitsestrateegiad.
Eestile on kahtlemata kõige olulisem, et EL annaks selge sõnumi Euroopa ühise julgeoleku- ja kaitseteema tõsiseltvõetavuse kohta. Olukorras, kus USA kohalolek Euroopas pigem väheneb, aga julgeolekuohud pole kuhugi kadunud, peavad Euroopa riigid ise oma regiooni turvalisuse tõstmiseks rohkem pingutama.
Eesti leiab, et ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika teostamiseks on kaitsevõimesse vaja püsivalt investeerida. Eesti panustab riigikaitsesse ka tuleval aastal kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist. Sellel tasemel riigikaitsesse investeerivaid riike on NATOs ja ELs kahetsusväärselt vähe.
Peame väga tähtsaks ka julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas ühishangete läbiviimist, mis aitab ressursse paremini kasutada ja annab praktilise koostöö kogemuse. Lisaks peab Eesti väga oluliseks tegelemist küberkaitse valdkonnaga.
Ülemkogu järeldustega pannakse paika strateegilised suunised, mille põhjal saavutatud konkreetseid edusamme hindab Euroopa Ülemkogu 2015. aasta juunis. Ülemkogu järeldused kutsuvad liikmesriike üles tugevdama oma kaitsekoostööd ning määratlevad oluliste tegevustena ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tulemuslikkuse ja nähtavuse suurendamise, kaitsevõimete arendamise tõhustamise ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamise.
Euroopa Ülemkogu toimub 19.-20. detsembril Brüsselis, tippkohtumise päevakorras on ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, majandus- ja rahaliit, majandus- ja sotsiaalpoliitika, laienemine, ränne ja energeetika. Eesti seisukohtade arutelul EL-i asjade komisjonis osales esmaspäeval peaminister Andrus Ansip.