Eile Riigikogus toimunud seminaril “Loomemajandusest lahtiste kaartidega” jäi kõlama mõte, et suurem tähelepanu kultuuri ja majanduse seostele on üks olulisemaid võimalusi kiirendada majanduse taaselavnemist ja uuenemist.
Mõttevahetus koondus vajadusele saada üle kultuuri ja ettevõtluse vahelisest distantseeritusest ja ergutada kultuurile omase loovuse kandumist ettevõtlusse.
Seminaril esinenud kultuuriminister Laine Jänes rõhutas, et loomemajanduse keskmes asub loovisik, loominguline indiviid. ”Loomemajandus selgitab ühiskonnas kultuuri tähtsust ja väärtust, tähtsustab kultuuri rolli lisaks kultuuripoliitilistele eesmärkidele, laiendab kultuuri rahastamise võimalusi. Loomemajandus on Eesti riigile, sealhulgas nii kultuuri- ka majandusvaldkonnale oluliseks arenguvõtmeks,” lausus Jänes.
Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor ja Arengufondi aseesimees Erik Terk tõi oma esinemises välja, et Eesti ei sobi juba oma asukoha tõttu masstootmismaaks ning me saame olla edukad vaid teistest eristudes, pakkudes kõrgema lisandväärtusega tooteid. ”Siin on loomemajandusel kindlasti suur roll. Ettevõtjad pole enda jaoks veel avastanud loomemajanduse sektorit kui potentsiaalset investeerimise võimalust,” lisas Terk.
Paul-Eerik Rummo sõnul antakse seminaril esile toodud faktiline teave ja ideed kasutamiseks maikuus Riigikogus toimuva riiklikult tähtsa küsimuse arutelul, mille teemaks on majanduse innovatsioon. Seminari algatajad ja osalejad pidasid vajalikuks Riigikogu kultuuri-, majandus- ja õiguskomisjoni ning vastavate ministeeriumite suuremat koostööd loovettevõtluse ja loomemajanduse edendamise küsimustes.
Seminar oli esimene Reformierakonna fraktsiooni ja Kultuuriministeeriumi algatatud sarjast, milles käsitletakse kultuuri seoseid teiste eluvaldkondadega ja vastavate poliitikate kujundamisega.
Arutelude sari jätkub sügisel seminaridega autoriõiguse ja veebikeskkonna, kultuuriekspordi edendamise ja spordielu korraldamise teemadel.