Kommunistliku Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega lõppes Eesti Vabariigi okupatsioon. Eesti inimeste lootus oli, et suhted Venemaaga muutuvad sõbralikeks. Kahjuks pole see tänaseni nii läinud.
Harjumaa, 11.05.2007
Kommunistliku Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega lõppes Eesti Vabariigi okupatsioon. Eesti inimeste lootus oli, et suhted Venemaaga muutuvad sõbralikeks. Kahjuks pole see tänaseni nii läinud.
Euroopa on praeguseks suutnud eelmise sajandi kataklüsmidest õppida. Saksamaa on muutunud demokraatlikuks Euroopa juhtriigiks ja ulatab meile abikäe kui Euroopa Liidu eesistuja. Venemaal on aga pärast esimesi positiivseid arenguid demokraatia tegemas tugevat taandarengut. See mõjutab ka Eesti ja Venemaa suhteid. Seepärast on teadmine Venemaa arengutest meile oluline. Venemaa põhiprobleem on praegu laiaulatuslik korruptsioon kõige kõrgemal riiklikul tasemel. Kohtud ei ole oma otsustes sõltumatud ega vabad, koletud Hodorkovski ja Jukose kohtuprotsessid näitasid seda kogu maailmale.
Kaitsekulutuste järsk kasv teeb murelikuks
Majandusvabaduse indeksi järgi paigutub Venemaa ühele tasemele Kongo ja Ugandaga. Venemaa vajab välisinvesteeringuid ja majandustarkust, kuid selle asemel kisuvad Kremli peremehed välismaalaste omandit Venemaal jõuga enda kätte, mõned aga kihutatakse maalt välja. Või kiusatakse lihtsalt tuimalt taga nagu IKEAt.
Demokraatia piiramise tagajärg on ka majanduses selgelt peegeldumas – maa infrastruktuur on ülimalt halvas seisukorras, vaatamata nafta- ja gaasidollaritele. Kuid need summad lähevad nende väheste taskutesse, kes pumpavad need offshore´idesse pillerkaaritamiseks välismaale.
Riigieelarvest kühveldatakse aina rohkem raha sõjamasinasse – 16% riigieelarvest moodustavad sõjalised kulutused, seda on kokku 860 miljardit rubla. Venemaa kaitsekulutuste kiire kasv teeb murelikuks juba kogu maailma. SKTst läheb kaitsevajadusteks 4,8%, samal ajal on NATO liikmetel see soovituslikult 2,0%. Relvaeksport on kasvanud 1998. aasta 3 miljardilt dollarilt eelmisel aastal 5 miljardi dollarini.
Valmivad uued raketid ja aatomiallveelaevad, samal ajal ei panustata tegeliku katastroofi, rahvastiku väljasuremise peatamisse. 85% inimestest sureb enneaegselt, elanikkond väheneb aastaid miljoni inimese võrra aastas. Praeguseks on Venemaal tegemist vägivaldse ühiskonnaga, kus võimutseb ksenofoobia. Väga suur on vägivaldsete surmade arv. Jätkuvalt tallatakse näiteks Tšetšeenias julmalt jalge alla inimõigusi. 80 000 inimest on Venemaal müüdud seksiorjadeks.
Kaugenemine demokraatiast
Freedom House võrdleb Venemaa ajakirjanduse olukorda ajakirjanduse olukorraga Hiinas, Vietnamis ja Iraanis. Ajakirjandusvabaduse poolest on Venemaa maailmas 164. kohal, edestades Bruneid ja Svaasimaad. Riik on sisuliselt kõik meediaväljaanded enda kätte haaranud. Viimasel ajal püüab Vene riik asuda kontrolli alla võtma ka viimast vaba meediaressurssi Interneti-väljaannete näol.
Venemaa juhtide paranoia võimu kaotamise juures teeb nad naeruväärseks. Hiljuti peksti Moskvas väikese hulga osavõtjatega rahulolematute marssi. Tuleb mõista, et tegemist oli suhteliselt tagasihoidliku osavõtjate arvuga üritusega, mis ei nõudnud küll mingit jõukasutamist. Isegi viimasel ajal Putinit toetanud Gorbatšov virises pressikonverentsil, et kui tema oleks president, siis midagi säärast, sellist jõukasutamist tavalise miitingu puhul poleks olnud.
Miks seda Putinile siis vaja oli, et Kasparovi-taoline maletaja pokri panna? See oli hoiatus kõigile neile, kes alles kavatsevad tänavatele tulla. Põhjusi on küllaga, alates sellest, et eespoolmainitud Venemaa aeglane majandusareng ei rahulda enam inimesi, võim ei astu vastu korruptsioonile, mis jätab elamispinna eest ette maksnud inimesed peavarjuta, võim ei võta midagi ette, et lüüa kord majja sõjaväes, kus kutsealused end massiliselt tapavad ja invaliidistuvad.
Eesti ei lase end mõjutada Venemaa imperialistlikest püüdlustest. Eesti tahab Venemaale ning tema rahvale ainult head ja helgemat tulevikku. Demokraatlik ja majanduslikult heal järjel olev Venemaa on Eesti ja Euroopa Liidu huvides.