Aprillikuu lõpu ärevad päevad keskkonnaministeeriumini väga ei puudutanud, aknad Narva maanteel asuvas majas jäid terveks. Valitsust, kuhu ministrid kuuluvad, puudutas see aga väga – istung peeti esimesel äreval ööl pärast kella kolme.
Oma Saar, 10.05.2007
Aprillikuu lõpu ärevad päevad keskkonnaministeeriumini väga ei puudutanud, aknad Narva maanteel asuvas majas jäid terveks. Valitsust, kuhu ministrid kuuluvad, puudutas see aga väga – istung peeti esimesel äreval ööl pärast kella kolme.
Minu arust katsetati sellega kohe ära, kuidas valitsus kokku töötab. Eks kriisiolukord teisest küljest võttes ühendab inimesi kiiremini. Ma ei usu, et see olukord, mis pronkssõduri äraviimisega tekkis, valitsuse tegevussuunda, mis tuleneb välispoliitikast, väga palju muudab. Sisejulgeolekut küll. Loodan, et aprillikuu lõpupäevadega sai kõige halvem Eesti jaoks mööda. Kui ma tavaliselt olen saanud koju Saaremaale sõitma hakata reede õhtul, siis aprillikuu viimasel nädalavahetusel sain koju laupäeval.
Valitsus kinnitas oma tegevusprogrammi maikuu alguses, see on nüüd meie töö põhialus.
Keskkonnapeatükk hõlmab selles 27 punkti. Püsiühenduse teema on regionaal- ja maapoliitika osas. Keskkonnaministeeriumi puudutab see niipalju, et käsil on keskkonnamõjude täpsustatud hinnang, mis peab järgmiseks suveks valmis olema. Väga tahaks, et see hinnang saaks objektiivne.
Minu töökabinetist Narva mnt 7a maja seitsmendalt korruselt avaneb ilus vaade merele. Meri on saarlastele-hiidlastele väga oluline ja tähtis. Keskkonna-ministeeriumi haldusalas töötab 2500 inimest, neist peamajas Narva maanteel 200.
Ministriametis olen 4. aprillist. Esimene kuu on läbi ja usun, et aega läheb veel, et seda valitsemisala selgeks saada. Väike riik, aga ministeeriumidel on varaja inimesi palju, riigiteenistuses on palju inimesi. Selleks, et see masinavärk selgeks saada, läheb aega. Aga selle kuu ajaga tunnen, et jalad hakkavad tasapisi maha saama. Eks elu ja tempo on oluliselt teistsugune kui riigikogus oli. Töö on pingelisem.
Nädalavahetustel olen ikka koju saanud tulla, eks näis, kuidas edasi. Kodus tuleb käia, see on vajalik ja selle jaoks tuleb aega leida. Ma ei tahaks Saaremaad ära unustada, samas ei julge prognoosida, mis edasi saab. Võib-olla teatud situatsioonis võib ka see juhtuda, et pere kolib Tallinna, aga sidet Saaremaaga ma küll kaotada ei taha. Kaks vanemat last on juba suured ja saavad ise hakkama, pisipoeg läheb aga sügisel kooli, tema tahaks igal õhtul isaga koos olla, mitte ainult nädalavahetustel.
Kuigi nädalasisesteks sõitudeks on mul autojuht, sõidan koju ise, nii palju jaksan sõita küll. Reede õhtul Tallinnast Saaremaale, pühapäeva õhtul tagasi.