Viimaste kuude jooksul pole olnud päeva, mil ei räägitaks majanduse raskest seisust.
Oleme Reformierakonna ja Eesti juhtivate ettevõtjatega töötanud välja terve hulga ideid, et Eesti majandus taas tõusule pöörata. Selge on, et seda peab soosima ka maailmamajanduse üldine areng. Olgu siinkohal “mainitud vaid mõned mõtted.
Kahtlemata on üks olulisemaid samme lähiaastail euro kasutuselevõtt. Selleks et vastata vajalikele kriteeriumitele, on tarvis aga kõvasti pingutada, näiteks inflatsiooni ohjeldamisel.
Inflatsioonikriteeriumi täitmiseks tuleb välistada avaliku sektori palgatõus, mis ületab tootlikkuse kasvu erasektoris. Mõistagi kuulub sinna hulka ka riigikogu liikme palk.
Näen, et meie avalik sektor on liialt kohmakas ja ebaefektiivne. Usun, et inimestele saab pakkuda paremat teenust väiksemate kuludega. Selles vallas tuleb tõsiselt tegutseda. Üks samm on näiteks uue avaliku teenistuse seaduse rakendamine.
Sel nädalal võtsime riigikogus vastu 2009. aasta eelarve. Üks pidurdavaid aspekte meie eelarves on liigne paindumatus. Seetõttu on vaja kohe algatada seadusemuudatused eelarve paindlikkuse suurendamiseks, sh lahutada konkreetseist kuluartiklitest kütuse-, alkoholi-ja tubakaaktsiis. Praegu on riigieelarve tulud liiga suures mahus otseselt seotud kuludega.
Lähipäevil võtame riigikogus vastu ka palju avalikku kõlapinda leidnud töölepinguseaduse, mis on ääretult oluline Eesti tööjõuturu paindlikumaks muutmisel ja majanduskeskkonna arendamisel.
Praegust sotsiaaltoetuste süsteemi tuleb tõsiselt reformida. Ma ei pea õigeks, et riik määrib õhukese kihina raha üle maa laiali. Abistada tuleb abivajajat. Seda tuleb teha tunduvalt suuremas mahus, kui senine laustoetuste süsteem võimaldab. Eelarve tasakaalu kriteeriumi täitmiseks tuleb võimalikult kiiresti esitada valitsuskabinetile seaduste pakett laussotsiaaltoetuste reformimiseks va-jaduspõhiseks.
Eesti on oma seniste maksureformide ja hea majanduskeskkonnaga olnud eeskujuks paljudele riikidele. Peame seda teed kindlasti edasi käima. On vaja jätkata tööjõu maksustamise vähendamist ja üldist maksukeskkonna parandamist.
Tulumaksu alandamine peab jätkuma. Aastaks 2011 peaks tulumaksumäär langema praeguselt 21 protsendilt 18-le. Ettevõtjaile on tarvis anda kindlustunne ja jätkata seni hästi töötanud ettevõtete investeeringute maksuvabastuse süsteemiga. Kiirelt tuleb vastu võtta ka eraisikute väärtpaberiinvesteeringute maksuvabastuse seadus.
Tarkade töökohtade Eestisse meelitamiseks ja Eestis hoidmiseks tuleks sotsiaalmaksule kehtestada ülempiir juba aastast 2010.
Olen kindel, et avaliku ja erasektori tihedas koostöös, rakendades eelnimetatud ideed, suudame anda Eesti majandusele uue hoo ning pöörata languse tõusuks.