Tühi koolimaja ei asenda tubli õpetajat, veel vähem õpilast ega taga hariduse kvaliteeti.
Vaadates tänast õpilaste arvu vähenemist ning nukrat olukorda, kus koolimajad jäävad lastepuudusel lihtsalt tühjaks, ei tohiks olla kahtlust, et hariduse kvaliteedi huvides on oluline koolivõrku reformida ning optimeerida. Koolivõrgu optimeerimine muudab efektiivsemaks ka raha kasutamise, mis omakorda võimaldab allesjäävatesse koolidesse, laste haridusse, enam investeerida.
Selge on see, et koole ei sulgeta eesmärgil, et kellelegi haiget või liiga teha. Ikka selleks, et meie haridus oleks konkurentsivõimeline ja kvaliteetne ning koolivõrk optimaalsem ja rahastamine efektiivsem.
Põhiharidus ja paremal juhul ka üldharidus peavad olema kättesaadavad võimalikult kodukoha lähedalt. Oluline on seejuures tagada hariduse kvaliteet ja kättesaadavus. Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine on vahend mitte eesmärk omaette. Samuti on gümnaasiumite arvu kärpimine vaid vahend tagamaks optimaalsemat haridusvõrku, seeläbi paremat rahastamist ning lõppkokkuvõttes paremat kvaliteeti.
Jagan nukrate õpetajate ja lapsevanemate muret, mis puudutab peresid, kes ei saa ebasoodsa asukoha tõttu oma võsukesele keskharidust võimaldada. Selle probleemi lahendamine on selgelt kohalike omavalitsuse koostöö ja kokkulepe küsimus. Sellistel puhkudel tuleb liikuma panna koolibussid vastavatel liinidel.
Kartused, et mõned väiksemad külad võivad koolireformi tõttu jääda inimtühjaks, on samuti mõneti põhjendatud. Samas on siinkohal lootus just kohalikel omavalitsustel, mis peavad leidma viisid, kuidas oma noori kodukohas hoida. Koolibusside süsteemi väljatöötamine analoogselt USA-le võiks olla üheks võimalikuks lahenduseks.