Järgmise aasta riigieelarve koostamine käib üsna turbulentses õhustikus.
Tahan kummutada nii mõnegi hirmujutu ja kinnitada opositsioonipoliitikute (vt nt Maarika Tuus 11. septembri Äripäevas) kiuste, et Reformierakond, kes on kogu aeg kindlalt seisnud Eesti kui ettevõtluskeskkonna ja majandusruumi arengu eest, peab ettevõtjaid vaieldamatult ja jäägitult tähtsaks. Kui meie ettevõtjatel läheb hästi, läheb hästi ka Eesti riigil ning vastupidi. Kahtlemata on järgmise aasta riigieelarvel siin oma roll täita.
Reformierakond on koalitsioonipartneritele esitanud 17 ettepanekut, mis tuntud filmi parafraseerides ei ole mitte 17 sügisest hetke, vaid läbimõeldud plaan, kuidas luua tingimused Eesti majanduse uueks kasvutsükliks ning ettevõtluskeskkonna parandamiseks.
Iga ettevõtja teab, et kui tema sissetulekud vähenevad, tuleb kulud üle vaadata. Praeguses olukorras peab avalik sektor tõsiselt tegelema kulude kärpimisega. See on põhimõtte küsimus.
Me eelistame uutele maksudele riigi kulutuste piiramist. Reformierakond tegi ettepaneku kärpida riigiaparaadi tegevuskulusid 8 protsenti, sellega võidame 1,3-1,6 miljardit krooni. Loodan väga, et sellesse ettepanekusse suhtuvad tõsisemalt ka meie koalitsioonipartnerid.
Praeguste eelarvemurede üheks lakkamatuks Tuhala nõiakaevuks on eelarvesse laekuvate tulude jäik seotus kuludega. Eelarvesse laekuv ja praegu jäigalt konkreetse kuluga seotud maksuraha tuleb lahti siduda. Nii tuleb praegu vastavalt seadusele kütuseaktsiisist 75 protsenti suunata teedele. Aga võib-olla vajaks konkreetsel aastal raha rohkem hoopis ühistransport?
Reformierakonna kindla veendumuse järgi tuleb loobuda käibemaksu soodusmäärade huupi jagamisest. Mida vähem neid on, seda parem. Ettevõtlusorganisatsioonide seisukoht, et erisused on vaid siis põhjendatud, kui vastav valdkond on rahvusvahelises konkurentsis ning konkurentidest naabrid neid erisusi kasutavad, on minu arvates mõistlik. Meie analüüsi järgi tooks soodusmäärade kaotamine riigieelarvesse 1,3 miljardit krooni.
Meie üks ettepanek on vajadusel säilitada ettevõtete tulumaksusüsteem praegusel kujul – avansiliste maksete kohustus tuleb tühistada, mille efekt riigieelarvele on 1,2 miljardit krooni. Riigi kui ettevõtluskeskkonna üks suurim väärtus on stabiilne ja hüvede loojat soodustav maksukeskkond.
Reformierakond peab äärmiselt tähtsaks, et me veel sel aastal võtame vastu uue töölepinguseaduse, mis tooks endaga kaasa senise, õiglaselt kritiseeritud jäiga tööjõuturu muutumise paindlikumaks. Samuti peame veel sel aastal jõudma seaduseni, mis kehtestab ülempiiri sotsiaalmaksule. Sotsiaalmaks on tõsine koormus just väikestele ettevõtetele, mida meil on suurem osa, ning meie ettepanek on alates 2010. aastast kolme Eesti keskmise palga suuruse ülempiiri kehtestamine. See oleks impulss motiveerimaks uusi töökohti looma.