Iga päev peaks sõitma kümneid ronge kõikidel käigusolevatel liinidel ja lisaks peaks uuesti üles ehitama Tallinna-Haapsalu rongitee
Loomulikult ma tahaksin, et ronge, liine ja sõitjaid tuleks üha juurde. Minu mure ja hirm on aga seotud populismiga, mille viljelemine võib kaasa tuua selle, et aastast 2011 ei sõida Eestis enam ühtegi rongi.
Olen nõus majandusminister Partsiga, kes ütles, et rongiliiklus peab olema kõigi oluliste keskuste vahel. Aga seesama Parts tuleb sügisel reisirongide käigushoidmiseks riigikogu käest lisaraha küsima.
On ju uskumatult ebapopulaarne öelda, et kõikide liinide arendamiseks ei ole küllalt raha. Seda julget sammu minister paraku ise teha ei taha. Mis on arusaadav — tal on ju meeles isamaliitlasest minister Jürgenson, kelle teeparanduse ideede üle valgamaalased siiani naeravad. Pärast Valga rongiliikluse sulgemist käis ta isiklikult kruusa lumme viskamas.
On kiiduväärne, et uue veermiku hankimiseks on nüüdseks olemas konkreetne tegevuskava. Praeguste plaanide järgi esitavad firmad Elektriraudtee AS-ile pakkumised kogu Eestis sõitva veermiku väljavahetamiseks sügisel, talvel küsitakse lisaraha Euroopa Komisjonilt ning aastal 2011 võiksid esimesed uued rongid juba Eestis liinikilomeetreid mõõta.
Kui ressursse on piiramatult, siis tuleb käigus hoida kõiki liine, toetada Eesti Raudtee AS-i kui ka Edelaraudtee AS-i investeeringuid infrastruktuuri (rööpad jne) ja suurendada liinikilomeetrite arvu kõikides suundades. Aga kui ressursse jääb napiks, peaks minister lõpetama hämamise ja ütlema, et on vaja teha valusaid valikuid.
Leian, et esimesed kolm reisirongiliikluse prioriteeti on:
1. Elektriraudtee. Tallinna lähiümbruses elab palju inimesi, kes sõltuvad elektrirongidest.
2. Tallinna-Tartu(-Valga-Riia) suund. Selle liini kasutajate arv on suurenenud pidevalt, kuid potentsiaali on veel küllaga. Kui uued mugavad rongid hakkavad sihtpunkti sõitma umbes 1,5 tunniga ja rongiliikluse graafik on märksa tihedam, otsustavad kindlasti paljud auto koju jätta ning rongiga sõita.
3.Tallinna-Rapla suund. Raplast sõidab iga päev palju inimesi Tallinna tööle just rongiga ning selle liini käigushoidmine on vajalik.
Kui need kolm prioriteeti on tagatud ja raha jääb üle, siis võib julgelt toetada ka teisi liine. Mitmel juhul oleks aga otstarbekam asendada see bussiliiklusega, eriti seal, kus on vähe sõitjaid. Diiselrong on keskkonnasõbralikum vaid siis, kui seal on reisijaid rohkem kui üks.