Kümne keskerakondlase ja Jaan Kundla otsus luua Valgevene parlamendi sõprusrühm ja seeläbi asuda Lukašenka režiimiga sõbrasuhetesse ei tee riigikogule au.
Aasta tagasi lõin kolleegide Andres Herkeli, Helmer Jõgi, Margus Lepiku, Mart Nuti, Urmas Reinsalu, Rain Rosimannuse, Taavi Rõivase ja Ken-Marti Vaheriga riigikogu ühenduse Valgevene Demokraatliku Arengu Kaitseks. Erinevalt parlamendirühmadest ei suhtle ühendus otse sihtriigi võimuladvikuga, vaid soovib aidata neid, kes selliste kuritegelike režiimide vastu võitlevad. Valgevene demokraatiat toetav ühendus on korraldanud kohtumisi Valgevene opositsiooniga, avalikke üritusi ja fotonäitusi ning toetanud Eestisse põgenenud noori.
Me ei pea õigeks inimõiguste rikkumisi ja poliitilise vabaduse piiramist Valgevenes ning loodame, et Euroopa viimaseks diktatuuriks nimetatud režiim variseb.
Sarnaselt Valgevene ühendusega on riigikogus ka Tiibeti, Kuuba, Tšetšeenia ja Birma toetusgrupid. Tahaks loota, et keskerakondlased ja Kundla ei plaani peagi luua näiteks Birma sõjaväelist huntat toetavat parlamendirühma. Ka Birmas on parlament, mis sarnaselt Valgevenega toetab üksmeelselt diktaatorit. Valgevene valimised ei ole ausad ega vabad, seega ei esinda valitud rahvasaadikud kedagi peale iseenda. Tõhustades suhteid sellise parlamendiga, seame sisse suhted diktaatori käsilastega.