Hanno Pevkur selgitab, milliseid muudatusi kavandatakse politseiseaduses ja kuidas need elu turvalisemaks muudavad.
Parlamendis arutusel olevad politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatused on tänaseks juba meedias päris palju kajastust leidnud. Peamiselt on huviorbiidis olnud elektrišokirelva võimalik lubamine tulevikus ning avaliku koosolekuga seotud küsimused. Tõe huvides olgu öeldud, et lisaks nendele kahele teemale käsitleb vastav muudatuste pakett veel väga paljusid küsimusi alates käeraudade kasutamisest ja lõpetades jälitustegevusega.
Kõige olulisem on aga nende muudatuste juures üldine põhimõte, mille kohaselt täna kehtiv regulatsioon saab oluliselt selgemaks nii igaühele meist kui igale politseinikule.
Politsei tööd täpsustatakse
Kui püüda hästi lühidalt kirjeldada, mis muutub, siis täpsustatakse eelnõuga järgmisi politsei tööd puudutavaid küsimusi:
a) isikute liikumisvabaduse piiramisega seonduv, eristatakse selgelt isikute kinnipidamine haldus- ja süüteomenetluses. Täpsustakse ka halduskinnipidamise alused;
b) kirja saab “sunni“ mõiste, mis on oluline, määratlemaks isiku liikumisvabaduse piiramisega kaasneva sunni rakendamist;
c) täpsustatakse erivahendite ja relvade kasutamist politsei poolt ja nende kasutamise dokumenteerimist. Muudatusega tuuakse selgelt välja sidumisvahendi ja jalaraudade kasutamise õigus ja tingimused;
d) eelnõuga sätestatakse politsei õigus viibimiskeelu kehtestamiseks, mis on ka eelduseks isikute evakueerimise korraldamiseks ja muudeks avalikule korrale ohu ennetamiseks või süüteomenetluse tagamiseks.
Avalikud koosolekud turvalisemaks
Nagu eelnevalt mainitud, muudatuste pakett puudutab ka teisi seadusi. Olgu siinkohal loetletud mõned muudatuste eesmärgid.
Avalike koosolekutega seonduvate muudatuste eesmärgiks on eelkõige avaliku korra ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamine. Karistusseadustiku muudatustega täiendatakse avaliku korra rikkumise, omavolilise sissetungimise ja massilise korratuse ajal süütegude toimepanemise koosseisusid kvalifitseeriva tunnusega, milleks on näo varjamine maskide või muude esemetega, mis takistas isiku tuvastamist. Elektroonilise side seaduse muudatuste eesmärgiks on kehtestada positsioneerimisteenuse õiguslik regulatsioon ning tagada julgeoleku- ja jälitusasutustele mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamine reaalajas.
Täpsema ülevaate saamiseks kõikidest muudatustest soovitan siiski huvilistel eelnõuga tutvuda Riigikogu kodulehel (eelnõu number 222 SE). Kui on mingeid ettepanekuid, siis võiks need saata minu e-postile (//hanno [dot] pevkur
riigikogu [dot] ee“>hanno [dot] pevkurriigikogu [dot] ee).