Eilsel Riigikogu õiguskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühisistungil tutvustas Tartu Ülikooli…
Julgustust eelnõu edasiseks menetlemiseks andis töörühma üks põhijäreldusi, mille kohaselt perekonnaseaduse eelnõu on kooskõlas mitmete sotsiaalsete muutuste suunaga: ühiskondade demokratiseerumine, individuatsioon ja individuaalsete otsustuste laienemine läbirääkimiste baasil ning sellest tulenev varasuhete selgem reguleeritus; individuaalsete huvide kaitstus, sh lapse huvide eraldi väljatoomine.
On loomulik, et analüüs tõi välja ka eelnõuga seonduvaid riske ning kindlasti on õiguskomisjoni selgeks eesmärgiks erinevaid riske edasise menetluse käigus maandada. Samas on töörühma juht õiguskomisjoni liikmetele sõnaselgelt kinnitanud, et kahtlemata ei ole aruandes nn “lõpptõde“, vaid ainult võimalused üht- või teistpidi arenguteks. Kui küsisin ühisistungil töörühma juhilt, kas uue seaduse jõustumise järel võiks abiellujate hulk suureneda eelkõige praegu n-ö vabaabielus olijate arvelt, kuna eelnõus kirjas olev varasuhe võib olla vastavuses selle varavahekorraga, mida nad praegu kooselus kasutavad, siis töörühma juht seda võimalust ei välistanud.
Töörühm märkis oma järeldustes, et praegu abielus olevatele paaridele peaks uus seadusjärgne varasüsteem laienema vaid sellisel juhul, kui nad ise soovivad selle süsteemi omaks võtta. See ettepanek oli aga oma eesmärgi täitnud juba enne kirjapanemist, sest selle muudatuse tegemiseks oli poliitiline toetus Riigikogus olemas tegelikult juba eelmise aasta oktoobrikuust.
Koostöös erinevate naisühenduste ja muude kodanikuühendustega, Riigikogu fraktsioonidega ning õiguspraktikutega on reaalselt võimalik teha eelnõus juba lähiajal sellised muudatused, mis toovad välja eelnõu põhieesmärgid – tugevdada perekonda ja kaitsta perekonnasuhetes nõrgemat osapoolt ning seejärel saata eelnõu Riigikogus teisele lugemisele.