Islamistliku terrori küsimus ei ole tänases Eestis väga päevakorraline, samuti ei ole meil erilisi eeldusi saada kunagi suure moslemikogukonnaga riigiks.
Islamistliku terrori küsimus ei ole tänases Eestis väga päevakorraline, samuti ei ole meil erilisi eeldusi saada kunagi suure moslemikogukonnaga riigiks.
Minu isiklikud kokkupuuted moslemitega Eestis on pigem viinud järeldusele, et mingisugust soodsat kasvupinnast islamistlikule terrorismile või selle Eesti põlismoslemite kaudu riiki sisseimbumist pean ma vähetõenäoliseks.
Üks oluline tegur, mis siin kaasa mängib on nõukogudeaegne üleüldine sundateism, mis muutis üks kõik millise usulise taustaga inimesed oma religiooni suhtes üsnagi leigeteks. Välja arvatud mõned üksikud, kes läksid hoopis üha kirglikumaks. Ma ei ole märganud sellist kirglikku meeleolu siinsete islamistide seas.
Ma ei usu eriti, et Eestisse tekib lähemas tulevikus suurearvuline moslemikogukond. Üks tegur, mis seda väga ei soodusta on kliima. Samuti tekkisid suured islamitaustaga kogukonnad Lääne-Euroopas valdavalt kahel põhjusel.
Esimeseks põhjuseks võib pidada näiteks Türgi külalistööliste saabumist Saksamaale. See toimus sisuliselt tolleagse valitsuse kutsel. See on asi mida saab ära hoida ning vältida kogukondade liiga suureks paisumist ning muust ühiskonnast liiga isoleeritult elama hakkamist.
Teine tegur, mis on toonud mitmetesse Lääne-Euroopa riikidesse erineva kultuurilise ja usulise taustaga kogukondi on see, et tegemist on endiste koloniaalimpeeriumitega ning nende asumaade põliselanikud on asunud elama nö. emamaale.
Kumbagi eelmainitud tegurit Eestis ei ole. Koloniaalimpeerium pole me kunagi olnud ning selleks ka ei saa. Ma ei usu, et nähtavas tulevikus võiks Eestis mõni kogukond mingisuguse ohtliku piirini kasvada.
Siiski ei tähenda see seda, et potentsiaalsetel ohtudel ei peaks silma peal hoidma. Loomulikult peab seda tegema ning kõik vihjed, mida Kapo on näiteks kahtlase taustaga moslemiorganisatsioonide kohta avalikult teinud ei ole kindlasti mitte õhust võetud.
Iseküsimus on see, et kas välismaalt ilmutatav huvi leiab Eesti moslemite seas piisavalt vastuvõttu, et ühiskonna jaoks ohtlikuks muutuda.
Kõikidel asjadel tuleb silma peal hoida. Immigratsioonipoliitika ja -praktika on kõikides riikides seotud emigreeruda sooviva inimese tausta uurimisega.
Kaitsepolitsei ülesanne ongi jälgida võimalikke ohtusid ja vajaduse korral kodanikke hoiatada selle eest. Kuni seda tehakse õiges proportsioonis, et ühe ohu jälgimine ei kahjusta teiste võimalike ohtude jälgimist, siis on kõik korras.